Ärka, e-Eesti!

Nii ettevõtjatel kui ka riigil on viimane aeg endale teadvustada, et e-arengus kiiret hüpet tegemata võime oma kunagise e-kuvandi ajalukku saata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev

Juhtkiri
Foto: Anti Veermaa

Äsja lõppenud tänavuse Eduka Eesti arvamuskonkursi keskne ja kandev teema on Eesti ajale jalgu jäänud e-edu, millele eri autorid mitmesuguste ettepanekutega uut hoogu tahavad sisse anda.

Äripäeva meelest on nii ettevõtjatel kui ka riigil viimane aeg endale teadvustada, et e-arengus kiiret hüpet tegemata võime oma kunagise e-kuvandi ajalukku saata. Need e-lahendused, mis olid viieteistkümne aasta eest eesrindlikud, kümne aasta eest head ja viie aasta eest veel häda pärast kuhugi kõlbasid, on tänaseks juba üleeilne päev. E-riik, mille üle me oleme võinud uhkust tunda, on pikki aastaid ühe koha peal tammunud – vähenõudlike jaoks asja ära ajanud, aga vähegi teadlikumaid ja nõudlikumaid inimesi pikalt vihastanud.

Letargiast välja

Eduka Eesti konkursile riigi e-teenuste uuendamise põhjaliku kava esitanud Margus Simsonil on õigus: kasutajate ootused ei püsi kunagi samasugused. IT-maailmas toimuvad pöörded 5–7 aasta järel, Eesti praegused e-teenused toimivad aga 2007. aasta tasemel ehk siis poolteist generatsiooni kasutaja ootustest maas. Kasutaja tahab, et e-riik oleks lausa äärmuslikult lihtne ja töötaks raudkindlalt. Kõik riigi teenused ühest kohast – lihtne, aga geniaalne.

Mis peaasi – tehtav. Oleks vaid eestvedaja, kes e-Eesti uuendamise oma südameasjaks võtaks. Tegelikkuses aga arendab iga ministeerium, ametkond ja organisatsioon omaette oma lahendust, keeldudes nägemast kasu, mida võiks saada riigi kõige e-teenuste ühe mütsi alla toomisest.

E-eesti tarvis on omi lahendusi välja pakkunud paljud teisedki. Nortali juht Priit Alamäe meenutas oma arvamusloos samuti, et riigil on kõik andmed ometi olemas, neid ei pea mitu korda küsima, ammugi mitte paberi peale üleskirjutamiseks. Riik peaks suutma inimest kõigist kohustustest teavitada nii efektiivselt, et võiksime võtta eelduse, et kui seda pole suudetud, pole ka kohustust. Avalduse kui iganenud nähtuse võiks ära kaotada, samuti 30 päeva jooksul vastamise nõude – see on pärit ajast, mil polnud ei ID-kaarti ega nutitelefoni.

Paberimäärimine käib täie hooga

Ometi käib paberimäärimine paljukiidetud e-Eestis täie hooga edasi. Mariliis Pinn vahendas oma võistlustöös kogemusi politseis ja ämmaemanda juures ning näitas veenvalt, kui palju töötunde võiks kokku hoida, kui olemasolevad andmed eri asutuste vahel liikuma pääseksid.

Andmete parem liikumine ja mõistlikum ärakasutamine on ka Tõnn Talpsepa võistlustöö teema: tema näitab, kui palju võiks võita Eesti majandust ja ühiskonda puudutavate andmete avalikkusest ja ristkasutamisest. Vähe sellest, et sünniksid palju paremad ja läbianalüüsitud otsused – isegi eksperimenteerimist võiksime endale lubada. Mitte et seda praegu ei tehtaks – aga tehakse umbropsu.

Kui Eduka Eesti konkursi e-ideed kokku panna, saame kokku suurepärase pildi, mille teokstegemine on meile täiesti jõukohane. Kasu, mida Eesti riik ja ettevõtjad selle idee eksportimisest võiksid saada, oleks hoomamatult suur.

Ärka, e-Eesti!

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised