Sulgeme suurfirmade dopingukraanid

Eestis on vähe ettevõtteid, kelle käive ületab 750 miljoni euro piiri. Küll aga on märksa rohkem juba neid tippjuhte ja omanikke, kes peavad selliste organisatsioonidega koos töötama. Kui suure ettevõtte juhid ja omanikud veenavad (oma) riigi esindajaid, et sellist avalikustamist ei ole vaja, pidurdab selline otsus riikidevahelist koostööd parema ettevõtluskeskkonna loomisel.

Enesekeskne suhtumine

Maksude avalikustamise vastu on peamiselt ettevõtjad, kelle mõtetes voolab postsotsialistlik meelsus. Nende meelest saab äri paremini teha, kui tulusid ei pea näitama ja makse saab optimeerida. Nemad seavad esikohale oma ettevõtte kasumimarginaali ja üritavad välisesse keskkonda panustada võimalikult vähe. Vahel võib sümboolse toetusena pisku isegi poetada, kuid sotsiaalne eesmärk või panus riigikassasse on tagaplaanil, kui üldse oluline.

Sama mentaliteet kandub tegelikult edasi ka ärimaastikul, kui tuleb hakata tegema koostööd teiste ettevõtete või inimestega. Selle asemel, et panustada suuremasse pilti, üritatakse aina rohkem teenida ka koostööpartnerite pealt. Mõni kontsernijuht või –omanik võib vastu vaielda, et maksude optimeerimisega jääb rohkem ressurssi just ettevõtluse arendamiseks, kuid tegelikkuses ollakse kitsarinnalisemad ning sellist nn vabamat ressurssi ei ole tegelikult suuremad tegijad nõus lahkelt teistega jagama.

Seadus lubab

Maksuinfo avalikustamise vastu seisavad näiteks IKEA ja McDonald’s, kelle meelest kahjustaks sellise detailse info avalikustamine nende konkurentsivõimet. Kui nad peaksid seda tegema, siis tuleks vähendada investeeringuid, tõenäoliselt koondada töötajaid ja halvemal juhul sulgeda mõnes kohas uksed. Ja miks peakski üldse ettevõtja tegema alati moraalselt õigeid otsuseid, kui seadused lubavad käituda teisiti?

Maksudega mängimine annab ebavõrdse konkurentsieelise eelkõige suurtele ettevõtetele ning niigi tugevad ja turul domineerivad ettevõtted haaravad veelgi rohkem turgu ja tugevdavad oma positsioone. See viib üleilmsete monopolideni, mis omakorda on kahjulik turumajanduse toimisele.

Eelmise aasta LuxLeaksi ja tänavune Panama juhtum näitavad, et maksude optimeerimine, korruptsioon ja muud sarnased pahed peituvad tegelikult märksa sügavamal ja kordades suuremalt, kui jõuab avalikkuseni. Seni ajakirjanduses ja mujal meedias avalikustatud juhtumid on pelgalt jäämäe tipp.