Äripäev • 16. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Samm erastamisele lähemale?

poolel teel  Foto: Anti Veermaa

Valitsuse otsus anda riigifirmade nõukogude koosseis edaspidi ekspertidest koosneva nimetamiskomitee pädevusse, on mõistlik samm ja järgmine samm võiks olla juba nende ettevõtete erastamine või börsile viimine.

Vabariigi valitsus on kokkuleppele jõudnud, et edaspidi hakkab riigifirmade nõukogudesse liikmeid otsima nimetamiskomitee. Sellega oleks läbi see aeg, kui riigiettevõtete nõukogudes istusid parteilised riigikogu saadikud, kelle tegelikud teadmised valdkonnast olid küsitavad või tekkisid mingil kujul alles nõukogus istumise käigus.Äripäeva toimetus soovitab valitsusel siinkohal mitte peatuda võidutantsuks vaid sama hooga jõuda ka riigiettevõtete erastamise ja börsile viimiseni. Valitsuse tehtud samm on väga mõistlik ja kindlasti hea märk uue koalitsiooni tahtest läbipaistvama riigivalitsemise poole liikuda.

Impulss Tallinna Sadamast

Nõukoguliikmete määramise andmine ekpsertide kätte ei oleks võib-olla ka täna teemaks kui ei oleks olnud Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumit. Sadama juhtumi ulatus ja ülbus oli see, mis lõpuks teema keema ajas ja probleemist kõrvale vaatamise ka Reformierakonnale keeruliseks tegi. Eelmine valitsus ei jõudnud siiski kaugemale riigi valdusfirma ideest, mille uus valitsus juba prügikasti saatis, pidades seda ebapiisavaks lahenduseks.Kui nimekomiteega loodab valitsus välistada riigiasutuste kasutamise erakondliku toitumisahela osana, on siin lahendus vaid probleemi ühele osale. Ka ettevõtjate puhul on paraku näiteid, kus a-poliitilisel nõukogu liikmel on lisaks süvateadmistele valdkonnast sama sügavad erahuvid. Tegemist on sama kategooria ohuga kui poliitilise huvi puhul ning isegi suuremaga kui lihtlabane nõukogu liikme ebakompetentsus. Viimase puhul piirdus nõukogu liikme kahjurlus sisutühja kohal käimise ja töötasu vastuvõtmisega. Huvide konflikti ohtu vähendamisel on erastmine ja börsile viimine tunduvalt suuremad garantiid kui üksnes erakonna esindajatele käe ette panemine nõukogu liikmeks saamisel. 

Läbipaistvus peab levima

Omamoodi märgiline on, et sammu läbipaistvuse suunas astus valitsus siis, kui sealt oli lahkunud Reformierakond ja valitsuse moodustas korruptsioonijuhtumite poolest kurikuulus Keskerakond. Peaminister Jüri Ratasel peab olema kõige suurem huvi avatud ja läbipaistva riigijuhtimise suunas liikuda, sest vaid siis on võimalik tema juhitava Keskerakonna suhtes kahtluseid vähendada. Ning loomulikult peaks Ratas samad printsiibid juurutama ka Tallinna juhtimises, kus peamised korruptsioonijuhtumid aset on leidnud. 

Seni on Ratase valitsus tuulutanud Toompead oravate jälgedest, aga vältinud hoolsalt pealinna poole vaatamist. Tallinna juhtimine on erakordselt läbipaistmatu ning politiseeritud ning arvestades pealinna mõju kogu riigile, oleks läbipaistvuse printsiibi tingimusteta rakendamine Tallinna juhtimises vähemalt sama oluline kui riigi asjades. Koalitsioonipartnerid loodetavasti aitaksid peamistrit Tallinna küsimustes igati.Kaitseminister Margus Tsahkna ei ole nimetamiskomitee puhul emotsioonidega kitsi ning nimetab valitsuse plaani ühe ajastu lõpuks, sest erakondade tagatubadest enam riigifirmasid ei juhita. Tsahkna viitab siin peamiselt reformierakonnale, sest teised erakonnad olid oma riigikogu liikmed juba mõni aeg tagasi nõukogudest välja tõmmanud. Poliitilisel maastikul on ajastu lõppu ilmselt rohkem märgata, avalikkus liigub endiselt ajastus, kus riigifirmad ei ole jõudnud börsile või erastatud. Tehke kogu tehe ära ja siis oodake aplausi, lugupeetud valitsus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas