Äripäev • 24. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Kasumi väljaviimisega ei tule leppida

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Panditulumaks muudab Eesti ettevõtluskeskkonna võrdsemaks ning kõrvaldab küsitava konkurentsieelise, leiab Äripäev juhtkirjas.

Kuigi uue valitsuse seadusemuudatuste esitamise kaootiline vorm on ajendanud kahureid sisse võtma positsioone nende kogupauguga mahavõtmiseks, maksab enne lasku siiski mõttepaus võtta.

No võtkem näiteks panditulumaks. Selle sõna taga peitub valitsuse kava maksustada emaettevõtjale või sõsarettevõtjatele antud laene, kui need ületavad ettevõttesse tehtud sissemakseid ja laenude summat. Rahandusminister Sven Sester põhjendas muudatuse vajadust sellega, et kui seda summat ületatakse, siis annab tütar emaettevõttele juba kasumiraha. Panditulumaksu idee seisnebki üle mineva summa 20% ulatuses deponeerimises, ja kui raha on makstud, siis riik vabastab summa deposiidist.

Äripäeva hinnangul tuleb panditulumaks Eesti ettevõtluskeskkonnale kasuks, sest seab kontsernid ja lihtsama ülesehitusega ettevõtted võrdsemasse seisu suurtega. Praegu on eelisseisus need ettevõtted, mille taga seisab välismaine emaettevõte. Eesti riik ei pea neile maksueelist tegema.

Kõige suurem etteheide esimeste reaktsioonide seas on olnud, et maksusüsteemi üldse muudetakse. See tekitab kritiseerijate sõnul ebakindlust, paneb kollase tulukese plinkima isegi siis, kui muudatus pole kuigi suur ja puudutab väiksemat osa tegutsejatest – sest kunagi ei või ju teada, mis otsustajatel järgmisena pähe võib tulla ja keda see kõik puudutama hakkab.

Maksusüsteemi muutus ongi tõsine asi. Aga teiselt poolt vaadates – kui sa ikka näed, et maksurahakotis niriseb ühe augu kaudu pidevalt raha välja, oleks ka imelik süsteemi püsimise nimel kogu aeg kõrvale vaadata. Pealegi pandi eelmisele valitsusele pahaks just mittemidagitegemist.

Reeglid selgemaks

On tõsi, et kasumit Eestist asuvast tütarettevõttest laenu nime all emaettevõttesse välja viia pole olnud ka seni lubatud ja maksuametil on voli selliseid tehinguid dividendiga võrdselt maksustada. Kuid selliste juhtumite äratõestamine pole lihtne. Tihti on maksuameti vastaseks võimas kontsern ja kogenud juristid, mis teeks kaotuse ka ametile kalliks. Seega võivad kindlad mängureeglid pildi puhtamaks teha.

Märgitud on sedagi, et tütarettevõttest emale laenamine pole alati n-ö optimeerimine – mõnel emaettevõttel võib tõepoolest ollagi vajadus tütre kogunenud kasumiraha mõneks ajaks suures mahus kasutada. See võimalus ei kao kuhugi, aga hinnalipik tuleb muidugi juurde.Muidugi, ka panditulumaks pole kuulikindel – osav maksuplaneerija saab teha keerukasse firmadevõrgustikku veel mõne kihi juurde ja raha võib liikuda endist viisi. See ei pruugi olla välistatud, aga sellega tegelevad siis maksuametnikud, kelle elu seadusemuudatus lihtsamaks teeb.

Tõsisem vastuargument on kartus, et maksumuudatus võib ajendada siit lahkuma ettevõtteid, keda see konkreetselt puudutab. Tegelik elu näitab siiski, et kõiki esimese pahameelega välja käidud lubadusi ellu ei viida.

Peale ettevõtlusmaastiku optimeerimisest puhastamise on plaanitavast maksumuudatusest oodatavalt kasu ka riigikassale: eeldatavasti makstakse osa kasumiraha välja väiksema maksu saavateks dividendideks.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas