Donald Trumpi poliitika juhtmotiivi tabamisest sõltuvad majanduses miljardid – ta tõestas seda jälle, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA presidendi Donald Trumpi eilne otsus keerata selg Iraani tuumaleppele üllatusena ei tulnud, nagu näitas nafta hinna esimene reageering. Seda oli ette nähtud ja kartused hinda sisse arvutatud. Hommikuks oli aga pea selgeks magatud, järeldused tehtud ja nafta hind kerkis järsult.
Iga investori raudvarasse kuulub teadmine, et osa riike on poliitiliselt riskantsed. Seni on poliitilise riskiga riigiks peetud Venemaad ja teisi diktaatorlike juhtidega riike, viimase aja kogemus näitab aga, et eriti riskantse poliitikaga riigiks tuleb lugeda Ameerika Ühendriigid. Donald Trumpi käigud on tegur, millega tuleb rahapaigutuste juures arvestada.
Selleks, et selle hiigelmajandusega riigi otsustest majanduslikku kahju saada, ei pea ärisidemeid USAga olemagi. Praeguse näite puhul võivad sanktsioonid tabada ka siiani täiesti legaalselt ja kõiki lepinguid järgides Iraani investeerinud firmasid. Neile on antud maksimaalselt kuus kuud, et oma äridest lahti öelda, või muidu…
Üks võimalus Trumpi lugeda on jagada maailmas toimuv kaheks. Esiteks see, mis on kohe praegu kasulik Ameerikale (loe: Trumpi toetajatele) või mida on võimalik sellisena suurtele rahvahulkadele välja mängida. Teise ossa kuulub kõik ülejäänu. Edasi maksab oma ettevõtte tegevust vaadatagi sellest nurgast, kui palju see esimese punktiga vastuollu võiks sattuda, ja siit edasi riskid arvutada. Kui firma tegevus ei konkureeri USA suurte terasetootjate või naftapumpajatega, on üks mure vähem. Nende äri, kes investeerisid Iraani nafta- ja gaasimaardlate uurimisse, kahtlemata sattus.
Mis saab edasi?
Üks võimalus on, et läheb nagu terasetollidega. Esialgu käiakse kogupauguga välja maksimumkarmusega variant, millest hakkab vähehaaval riikide kaupa erandeid eralduma, kui USA pandud tingimusi täidetakse. Ja täidetakse.
Veel püsib lootus, et ehk oli otsus mõeldud Iraani tuumaleppe ebatäiuslikkusele viitamiseks, sellises klassikalises elevant-portselanipoes-stiilis, nagu Trump armastab asju esitada.
Seda, et lepe pole ideaalne, on tõdenud teisedki osapooled. Kolm aastat tagasi selle sõlmimisel võeti aluseks aga suhtumine, et parem mingigi lepe ja kontroll Iraani tuumavõimekuse üle kui mitte midagi. Nüüd, kus ähvardav otsus on kõigini jõudnud, saab ehk selle mõjul Iraanile karmimaid tuumakontrolli nõudeid peale panna ja kogu lugu saab muinasjutulise lõpu.
USA lõplik leppest lahkumine ja teiste sanktsioonidega ähvardamine peletaks Iraanist investeeringud ja muudaks selle 80miljonilise elanikkonnaga riigi rahutuks piirkonnaks, kus niigi rahust nappus käes. Aga mõju ei piirdu kaugeltki selle riigiga.
Pakkumise vähenemisest tõuseb nafta hind, mis ähvardab meie kõikide rahakotist bensiinile ja igasugusele transpordile suuremaid summasid võtta. Kui tahta aga võitjate poolel olla, tasub vaadata naftatootjate ja teistegi energiatootjate poole päikesepatareide ja tuulegeneraatoriteni välja. Nende veskid saavad Iraani tasalülitamisel muretumalt teenida. Võitja on ka Venemaa ja paradoksina turgutab Vene majanduse parem seis veidi ka meid, peamiselt Soome kaudu.