Gasellid Eesti majanduse vankri ees
Eesti suur väljakutse on luua tingimused gasellidele kasvu jätkamiseks ka pärast idustaadiumist väljumist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev avaldab taas kiiresti kasvavate firmade ehk gasellide edetabeli, kus tänavu on 1256 ettevõtet. Rohkem kui kunagi varem. Gasellide kasvav arv näitab ühelt poolt kindlasti majanduse head seisu, kuid teisalt kinnitab, et ettevõtlusvaim ajab eestlaste seas üha kindlamalt juuri.
Gasellide populatsiooni hea tervise üle tasub rõõmustada, kuid riigi ja ühiskonnana on meie kõigi ülesanne tagada, et ettevõtete kasv jätkuks ka pärast idustaadiumist väljumist ning võimalikult paljudest neist saaksid tõsised vedajad Eesti majanduse vankri ees.
Gaselli tiitli saamiseks peavad ettevõtted kolme aasta jooksul kasvatama käivet ja kasumit vähemalt 50%. See on päris korralik spurt ning seda enam väärivad tunnustust ettevõtted, kes on suutnud sellist kaelamurdvat tempot hoida mitu aastat järjest. Ja selliseid on. Viimase seitsme aasta jooksul on kaks firmat olnud Gaselli TOPis 5 korda, 6 firmat 4 korda, 15 firmat 3 korda ja 33 firmat 2 korda.
Eesmärgiks stabiilne kasv
Mõistetavalt on valdav osa edetabelisse jõudvatest firmadest väikeettevõtted, keskmise käibega 1,6 miljonit eurot. Väikesel on kiiresti kasvada lihtsam ning kõige kiiremad suutsid mõne aastaga oma käibe enam kui kümnekordistada. Riigi ja ühiskonna seisukohalt on aga kasvu kiirusest olulisemgi selle stabiilsus ning väärtuslikud on ettevõtted, mis suudavad püsivalt rahvuslikku kapitali kasvatada ning inimestele tööd ja sissetulekut pakkuda.
Riik ja ühiskond on jõukad siis, kui tema kodanikud on jõukad. Ajaloost tulenevalt on Eestis olnud napilt aega rahvuslikku kapitali kasvatada, seda rohkem ja paremaid kasvuvõimalusi sellele luua tuleb. Ettevõtlikkusega on Eestis lood üldiselt hästi. Globaalse ettevõtlusmonitooringu (Global Entrepreneurship Monitor, GEM) viimastel andmetel paigutus Eesti ettevõtlikkuselt 54 maailma riigi hulgas 15. kohale. Meil on riskijulgust ja ideid ettevõtlusega alustamiseks ning alustamine ongi Eestis palju lihtsam kui paljudes teistes riikides.
Ettevõtte suureks kasvatamiseks läheb aga vaja ka teadmisi, kuidas riske maandada, ning majanduskeskkonda, mis soosib investeeringuid ja kasvu. Sellega võiks aga Eestis lood paremini olla. Kuigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE), kinnitas hiljuti Äripäevas ilmunud arvamusloos, et Eesti ettevõtluskeskkond on maailma tipus, on näiteks USA mõttekoja Heritage Foundation 2019. aasta maailma majandusvabaduse edetabelis Eesti kukkunud aastaga 7. kohalt 15. kohale. Trend on pigem langev ning ettevõtjatega suheldes jääb kõlama mure, et nende häält ei võeta uute regulatsioonide ja seaduste kehtestamisel kuulda.
Naabrid rebivad järgi
Tööandjate keskliidu aastakonverentsil Tuulelohe lend peetud kõnes leidis Circle K peadirektor Kai Realo, et Eesti riigi juhid annavad vaid lubadusi ja teevad meeldivaid otsuseid ning riigi tegelik juhtimine on jäänud enese olemasolule õigustust otsivate ametnike-spetsialistide hooleks.
Eesti majandusel on läinud hästi ning seda näitab ka tänavune rekordarv gaselle, kuid me ei tohi jääda loorberitele puhkama. Globaliseerunud maailmas oleme me riigina pidevas konkurentsis nii investeeringute kui ka andekate ja ettevõtlike inimeste ja ettevõtete pärast. Kui ettevõtluskeskkond Eestis muutub ahistavaks ning eduka ettevõtte kasvu pärssivaks, viib ka patriootlikult meelestatud omanik selle võimalusel kuskile mujale. Ärme anna oma gaselle leedukatele või soomlastele.