Äripäev • 30. aprill 2019 kell 3:00

USA börsirallisse tasub suhtuda ettevaatlikult

USA aktsiaturgude pöörasest tõusust ei maksa eufooriasse sattuda, sest kasv ei ületa veel mullust kukkumist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

USA sisemajanduse kogutoodang kasvas esimeses kvartalis prognoositud 2 protsendi asemel 3,2 protsenti. Kasv oli kiirem ka eelnenud kvartali 2,2 protsendiga võrreldes ja seda pikale valitsuse tööseisakule vaatamata. USA aktsiaturg tegi reedel uue rekordi, tõustes uuele päeva lõpu tipptasemele.

Äripäev soovitab inimestel, kes loevad praegu USA börside uutest tippudest, mitte lasta ennast eksitada, et börsile investeerides on raha teenimine lihtne. Edukas investeerimine nõuab head ettevalmistust ja põhjalikke teadmisi, aga ka külma närvi ja julgust riskida.

Läinud aasta 21. detsembriks oli USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks langenud kümme päeva järjest ja kukkunud tipust enam kui 17 protsenti. USA aktsiaindeksite vedurid Apple ja Amazon olid kaotanud väärtusest enam kui 30 protsenti, Netflix ja Facebook enam kui 40 protsenti. Päev pärast jõule tõusid aktsiaturud 5 protsenti ja on sellest ajast jätkuvalt kasvanud. Kui Microsoft on ületanud oma eelmise aasta tipu, siis paljud, näiteks Facebook, Apple ja Amazon, pole selleni jõudnud. See tähendab, et investorite närvid on korralikult proovile pandud ning börsirekordid ei pruugi tegelikult investorite kontodel kajastuda.

S&P 500 indeks on aasta algusest kallinenud USA dollarites mõõdetuna üle 17 protsendi ning 12 kuu lõikes 10 protsenti. Euroinvestorite jaoks on tänu dollari kallinemisele või euro nõrgenemisele olnud tootlus pea 20 protsenti. Seega on väga head tootlust viimastel aastatel teeninud need, kes on investeerinud läbi laiapõhjalise indeksifondi suhtarvudelt ühele maailma kallimale turule ning võtnud sealjuures valuutariski ja näinud vahepeal oma kapitali märkimisväärset langust.

Igale tõusule järgneb kord langus

Kõrged aktsiahinnad peaksid peegeldama majanduse pikaajalisi väljavaateid, kuid lühemaajaliselt mõjutab neid rahapoliitika. Enda edukust aktsiahindade tõusuga hindav USA president Donald Trump pooldab rahapoliitika leevendamist ja intressimäärade langetamist, et säilitada mullu avaliku sektori kulutuste suurendamise ja maksude langetamisega forsseeritud majanduskasv.

Samas mõistavad kõik, et ükski pidu ei saa kesta lõputult. USA majandus on kasvanud kümme aastat järjest ning nii pikka järjestikust kasvuperioodi pole riigi ajaloos Reutersi andmetel veel nähtud.

Pealegi tuleks USA majanduskasvu hinnates arvestada ka riigivõlaga, mis suurenes aastaga 7,23 protsenti.

„Ehkki kaugemalt võib paista, et aktsiaturud pakuvad lähiajal suurepäraseid võimalusi, selgub põhjalikumal süvenemisel, et riskid pole sugugi väikesed,“ arvab LHV panga üks asutajatest Andres Viisemann LHV blogis. Ta usub, et Balti kinnisvaraturg ning noteerimata ettevõtted – nii kohalikud kui ka rahvusvahelised – pakuvad paremat riski ja tootluse suhet kui börsiaktsiad.

Börsiguru Seppo Saario kirjutab oma raamatus „100 igihaljast börsivihjet“, et temalt küsitakse palju, kuhu investeerida – kuid hoopis tähtsam küsimus on, kas praegu on õige aeg investeerida. Saario sõnul on nii tõusul kui langusel kolm faasi. Tõusu viimases faasis toimub spekuleerimine kõrgel hinnatasemel. Võtmeküsimus ongi, millal tõusu lõppfaas läheb üle languse algfaasiks.

Alati tasub meenutada USA investori ja filantroobi Bernard Baruchi sõnu möödunud sajandist: „Aktsiaturu peamine eesmärk on nii paljud inimesed, kui võimalik, lolliks teha.“ Sellele vaatamata arvab Äripäev, et mida rohkem on meil investoreid ja investori moodi mõtlemist, seda parem. Ka poliitikas. Tehtud valikute ja nende rahalise mõju seose nägemise oskus tuleb kasuks nii tavakodanikule kui seadusandjale. Ja kui ka tehakse vigu, tuleb neist õppida. Säästmine ja nutikas investeerimine on võimalus tulevikku kindlustada. Selleks tuleb süveneda ja teadmisi koguda. Kasvõi Äripäeva investor Toomase tegemisi jälgides.

Hetkel kuum