Loomulikult kaitseb USA oma internetihiidusid, kes Eestis makse ei taha maksta. Samamoodi peaks Eesti kaitsma oma majandust, leiab Äripäev juhtkirjas.
Riigi üks tähtsamaid ülesandeid majandusvallas on luua edasiviiv ettevõtluskeskkond, tagades läbipaistvad ja õiglased konkurentsitingimused. Tuuletiivul arenevas digimaailmas, kus internet hägustab piire, on riigid sellega jänni jäänud, sest globaalse haardega internetihiidudel on võimalik pakkuda teenust Eesti inimestele, aga mitte siin makse maksta, vähemalt mitte samas ulatuses kui kohalikud meediaettevõtted seda tegema peavad – hinnanguliselt 4,5 korda vähem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Digimaksu idee on oma senisel kujul maha maetud ning liigutud edasi järgmise mõtteni: maksustada globaalselt mitte ainult tehnoloogiahiide nagu Facebook ja Google, vaid ka maisemate firmade kasumeid.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kaasava formaadi raames leppisid 137 riiki eelmisel neljapäeval Pariisis kokku, et aasta lõpuks jõutakse digitaliseeruva majanduse maksustamisel üleilmse lahenduseni.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kaasava formaadi raames leppisid 137 riiki eelmisel neljapäeval Pariisis kokku, et aasta lõpuks jõutakse digitaliseeruva majanduse maksustamisel üleilmse lahenduseni. Mida see sisuliselt tähendab ning mis nüüd edasi saab, räägib rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.
Täna leppis 137 riiki Pariisis kokku, et aasta lõpuks jõutakse digitaliseeruva majanduse maksustamisel üleilmse lahenduseni.
Arendajad ja kohalikud omavalitsused on hädas avalike koosolekutega, kus kõik arendusprojektid pihuks ja põrmuks tulistatakse. Kuidas peaks kohalikku kogukonda õigesti kaasama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, küsime seekordses „Soraineni sageduse“ saates.