• Jaga lugu:

    Kas Levikomist saab traavihobune või setukas?

    Foto: Anti Veermaa

    Täna Äripäevas avaldatud investor Mihkel Kirchi valus õppetund telekomifirma Levikom võlakirjadesse investeerimisel on justkui peatükk mõnest investeerimisõpikust. See juhtum näitab, et investeerimine pole riskivaba ja mida suurem on lubatud tootlus, seda suurem on tavaliselt ka võimalus loodetud tulust ilma jääda.

    Teisalt on see hea õpikunäide investoreid kaasavatele ettevõtjatele, kuidas ei tohi rahastajatega käituda, ka nendega, kelle investeering jääb teistega võrreldes tagasihoidlikuks. Levikomi käitumine investoritega suhtlusel peaks tegema ettevaatlikuks kõik tulevased investorid, kes kaaluvad sellesse firmasse investeerimist.
    Kui oled juba tellija, siis logi sisse!
      Telli Äripäev
      Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
      Jaga lugu:
    • Hetkel kuum
    Seotud lood

    Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
    Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
    Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
    Balti börsidel jätkus nädal langusega
    Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
    Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
    Idud löövad senist rekordit pika puuga
    Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
    Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
    Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
    Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
    Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.