Ärapanemise kultuur ahistab avalikku arutelu ja pärsib juba tõsiselt majandust. Nii me vabariiki üles ei ehitanud ega anna nii hoogu ka järgmistele edu- ja kasvulugudele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Majandusväljaande veerud võivad olla roosal taustal, kuid läbi roosade prillide me elu ja ettevõtlust vaadata ei kavatse. Siiski tahame toonitada kokkulepete vajadust, seda, et iseseisva riigi aastakümnetel on keerulistel aegadel abi olnud üksteisega arvestamisest.
“Me asume nagu getos. Siin ei ole midagi ilustada.” Nõnda ütleb ettevõtja, kelle äri asub Tallinnas Pärnu maanteel. See sama tänav pealinnas on olnud aastaid justkui vaeslapse kingades, kus ärid vahetuvad tihti, ning põhjus sellele kõigele on tegelikult üsna lihtne, aga samas ka keeruline.
Aasta töösturi konkursil kolme finalisti sekka jõudnud ETS Nordi üks omanikest Urmas Hiie läheb tõenäoliselt 5-6 aasta pärast pensionile, ütles ettevõtja Äripäeva raadios.
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal oli sisemajanduse koguprodukti langus kolmandas kvartalis aastaga 0,7 protsenti, seda on vähem kui varasemates kvartalites, aga Euroopa pildis on see kehvemate seas.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?