• Jaga lugu:

    Hansa-Flex – garaažis alustanud firmast maailma juhtivaks hüdraulikadetailide tootjaks

    Foto: Hansa- Flex Hüdraulika OÜ

    Hüdraulikasüsteeme vajatakse igas valdkonnas alates metsandusest, põllumajandusest, töötlevast tööstusest ning mere- ja maanteetranspordist kuni teatrilavade ja 5D kinodeni. Maailma juhtiv hüdraulikasüsteemide valmistaja on Saksamaa perefirma Hansa-Flex, mida Eestis esindab juba 15. aastat Hansa-Frex Hüdraulika OÜ.

    Hansa-Flex on asutatud Saksamaal Bremenis aastal 1962, kui õlide müügiesindaja Joachim Armerding märkas, et klientidel on lisaks õlidele vajadus hüdraulikavoolikute ja varuosade järele. Ta hakkas oma garaažis valmistama hüdrovoolikuid, klientuur kasvas ning täna tegutseb Hansa-Flexi oma ala liidrina kuuel mandril 41 riigis ning omab üle maailma enam kui 460 esindust. Sarnaselt Apple’ile ja Amazonile garaažist alguse saanud Hansa-Flexi eripära on ka see, et ettevõte on endiselt 100% ühe pere omandises. Täna juhib seda Joachimi poeg Thomas Armerding.
    Hansa-Flex Hüdraulika Eesti tegevjuhi Priit Gradovi sõnul on Hansa-Flexi „peres” ligi 4300 töötajat, neist üle 2100 Saksamaal. „75% inimestest on tehnilises ametis ehk teevad igapäevaselt tehnilist tööd kas filiaalides või Saksamaa tootmisüksustes, kus tegeletakse eriliitmike, torupainutusega jne. Kui rääkida ettevõtte juhtimisest, siis meil sisuliselt puudub tsentraalne juhtimine ehk kontorid ning iga riik tegutseb vastavat oma asukohale ning turuolukorrale. Saksa peakontori alla kuuluvad küll kõik Saksmaa filiaalid ning Hansa-Flex Internationali alla kõik teised, aga juhtide asemel on meil tugisikud, kes aitavad leida näiteks kontakte koostööks teiste riikidega. Samas võivad meie töötajad ükskõik millises maailma otsas pöörduda ka otse juht Thomase Armedingi poole. Selline läbipaistvus annab ettevõttele ja töötajatele paindlikkust ning tekitab suuremat usaldust. Lisaks on pereettevõttele omane jätkusuutlik tegutsemine, mitte kiire kasv ja kasum.”
    Paindlikkust (ehk inglise keeles flexibility, millest tuleneb ettevõtte nimi) näitab ka see, et grupi missioon ja väärtused on loodud töötajate endi, mitte aga juhtkonna ega turundusosakonna poolt. Nendeks on ühtsus ehk soov käituda kui üks pere, vastutus ehk tahe vastutada tehtu eest, areng, usaldusväärsus, paindlikkus ning keskkonnateadlikkus, kuna on tegemist siiski õli ja kummimaterjalidega, mis ei tohi jääda loodusesse. Ühisel kokkuleppel toetab Hansa-Flex kollektiivselt noorte sporti ning annetab jõulukinkide raha heategevuseks.

    Mittetöötav masin on omanikule suur kulu

    „Kui paljud konkurendid on jäänud tegutsema kitsamalt ühte hüdraulikaga seotud valdkonda, siis meie katame sisuliselt kogu hüdraulikasüsteemi elukaare ning pakume kõige suuremat toodete valikut, umbes 100 000 erinevat artiklit. Lisaks varuosadele pakume erinevaid teenuseid, näiteks õlianalüüse nii laboris kui ka kliendi juures ning tööstustele hüdraulikaseadmete hooldust,” ütleb Gradov. Hansa-Flexi ärivaldkonnad on kiire hüdraulika varuosateenus ja seadmetootjatele toodete valmistamine – näiteks asub üks Hansa-Flexi tootmisüksus Caterpilleri ekskavaatoritehases, sest kuluefektiivsem ja kiirem on toota masinatele voolikuid kohapeal. Kolmas suund on hooldus ja erinevad sellega seonduvad teenused, nagu mobiilsed töökojad ehk Flexxpressi teenindusbussid.
    Foto: Hansa- Flex Hüdraulika OÜ
    Alguse sai Flexxpressi teenus Uus-Meremaalt ja Austraaliast, kus suurtes linnas võttis klientidel esindusse jõudmine omajagu aega ning nii tekkis ettevõttel mõte jõuda ise kiiremini nendeni. Uus-Meremaa suurimas linnas Aucklandis on 1,4 miljoni elaniku kohta 220 mobiilset töökoda, Sydneys on nelja miljoni inimese kohta 850 ning Londonis 8,5 miljoni kohta 1200 varuosabussi. See on suurlinnade kohta optimaalne arv. Eesti teedel vuravad hetkel kaks ning sel aastal on lisandumas veel kaks mobiilset teenindusbussi.
    „Meie kliendid ei ole veel teenindusbussi teenust nii omaks võtnud, aga see hoiab oluliselt kokku klientide tööaega ning raha. Mõelge ise, kui harvesteril läheks metsas voolik katki ning töö katkeks keset kõige kiiremat aega. Tööjõud on täna piisaalt kallis, et mitte omada töötajat selleks, et ta otsiks mööda Eestit varuosi,” räägib Gradov. „Kuigi meil on esindused Tallinnas, Tartus ja Võrus, on kliendile kindlasti tõhusam moodus kutsuda kohale meie mobiilne hüdraulikatöökoda, mis on varustatud kõigi vajalike seadmetega voolikute kohapealseks valmistamiseks.”
    Foto: Hansa- Flex Hüdraulika OÜ
    Lisaks pakub ettevõte mobiilset merekonteineris asuvat hüdraulikatöökoja teenust klientidele, kelle töö käib eemal tsivilisatsioonist nagu kaevandused või keerulistes oludes nagu mägedes asuvad suusaliftid. Kuna selliste seadmete hüdraulika vajab pidavat voolikutevahetamist, on neil rahaliselt kõige mõttekam üürida pideva laoseisuga rendikonteiner.

    Hüdraulikavoolikuid peab vahetama iga kuue aasta tagant

    Foto: Hansa- Flex Hüdraulika OÜ
    Õige vooliku tellimine on tehtud lihtsalt nii kliendile kui ka tehnikule, sest Hansa-Flexil on kasutusel patenteeritud voolikute kodeerimissüsteem X-Code. See tähendab numbrite jada, mille taga on kogu info konkreetse vooliku kohta – millele see on valmistatud, kus, millal ning selle parameetrid. „Piisab kliendil öelda vaid kood ning me teame, mis voolikuga tegemist on. Samuti saavad kliendid tänu sellele meie veebilehelt teada, kui vanad on nende masinate voolikud ning millal neid vahetada.”
    Euroopa Liidu seaduste järgi ei tohi hüdraulikavooliku vanus olla vanem kui kuus aastat. Põhjus lihtne – kuna voolikud töötavad erinevates töötingimustes ja ilmastikuoludes ning ohutuse pärast tuleb neid regulaarselt vahetada. Amortiseerunud voolikute lõhkemise tõttu on juhtunud väga raskeid õnnetusi nii inimestega kui ka keskkonna suhtes. Kui suurel seadmed lõhkeb suure rõhu all olev õlivoolik, võib ka kõige kiirema reageerimise korral maha voolata 200 liitrit õli. Kahjuks Eestis kasutuses olevate hüdraulikasüsteemide üle täna kontrolli ei teostata.
    Foto: Hansa- Flex Hüdraulika OÜ
    Samuti on nigel seis hüdraulika eriala õppimisega, sest hüdraulika eriala ei õpetata Eestis ega mujal maailmas. Seetõttu on Hansa-Flex asutanud rahvusvahelise saksa- ja inglisekeelse õppega hüdraulikaakadeemia, ametliku nimega International Hydraulic Academy. Seal õpetatakse nii Saksamaa kui ka teiste riikide kutsekooliõpilasi, samuti oma töötajad ning kliente ja antakse välja erialast kirjandust. Akadeemias asub ka Euroopa moodsaim testlabor, kus saab simuleerida hüdraulikatooteid surve-, tulekahju- ja korrosioonitestides, aga kasutada laborit ka teadustöödes ja tootearenduses.

    Koroona ettevõtte tegevust ei mõjutanud

    Foto: Hansa- Flex Hüdraulika OÜ
    Kuna hüdraulikat on vaja igas valdkonnas peaaegu iga masina tööks, siis koroona Gradovi sõnul Hansa-Flexi tegevust negatiivselt ei ole mõjutanud. „Meie numbrid kasvasid ja grupi mullune käive oli 542 miljonit eurot. Raskel ajal, mil uusi investeeringuid ei juleta võtta, vaid pigem remonditakse olemasolevat tehnikat, on meid veelgi rohkem vaja. Meie ettevõtet ei saaks sulgeda ka kõige suuremate piirangute ajal, kuna hüdraulikat vajavad prügiautod, päästeautod, teehooldusmasinad. Kui neil peaks õlivoolik purunema, jäävad masinad seisma.”
    Väga oluline on sellistes kriisisituatsioonides Gradovi hinnangul toodete kvaliteet ja tarnekiirus. „Meile kuulub üks Euroopa kallemaid kvaliteeditestimise laboreid ning ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem testib Saksamaale omase täpsusega üle iga tehases valminud partii. Tarnekindluse tagame aga robotiseeritud ladudega. On loogiline, et üle 100 000 erineva toote ei ole võimalik kiiresti inimjõuga tarnida, seega ehitas Hansa-Flex välja esimese Saksamaa automaatlao, kus on 12 000 pealekorjajat ja mis teeb 8000 kiirtarvet päevas. See on muljetavaldav, kui kiiresti robotid laost õigeid tooteid korjavad.”
    Eestis 2006. aastal asutatud Hansa-Flex Hüdraulika on maailma mõistes väike ettevõte, kuid plaanis on kasvada. „Kolm aastat tagasi lõime uue strateegia ning sellest ajast oleme omajagu tegevust laiendanud. Täna on meie töötajate arve kasvanud kahekümneni, meil on ühest filiaalist saanud kolm, meil on kohe-kohe neli remondibussi ning me soovime olla partnerid, kes mitte ainult müü klientidele tooteid, vaid pakuvad ka tuge. Tahaksime teha suuremat koostööd koolidega. Tulevik on põnev!” ütleb Gradov.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.