Artikkel
  • Kuula

    Pepekala kalatooted on Eesti tarbijat rõõmustanud juba 30 pikka aastat

    Kala ning kalatoodete jae- ja hulgimüügi, käitlemise ning väärindamisega tegelev Pepekala OÜ sai alguse 1990. aastate alguses veidi pärast Eesti Vabariigi taassündi. 30 aasta sisse jäävad toona veel vähetuntud punaste kalade ja teiste uute toodete turuletoomine, keskturu maffiaga kaklemine ning enda müügikoha avamine.

    Perefirma Pepekala: (vasakult) Raul, Reet ja Reigo. Foto: Mikk Kask
    Pepekala sai alguse nõudlusest – üks soomlasest ärimees kaebas kaasmaalasele Pertti Tervonenile, et Eestis ei ole saadaval normaalset kala. Tervonen kaasas partneriks Pepekala tänase juhi ja omaniku Reet Rohesalu ning nad panid ettevõttele nime, kus oli ühendatud Pertti nimi ning firma tegevusala. „Olime esimesed, kes hakkasid Eestisse tooma forelli ja lõhet, samuti hakkasime kala müügiks grillima ja suitsutama. Eesti inimene oli seni pigem harjunud kala soolama,” meenutab Rohesalu.
    Tema sõnul oli algus ääretult raske nagu kõigil teistel vabariigi algusaastatel tegevust alustanud ettevõtetel. „Meie esimene müügipunkt oli Tallinna keskturul. Töö kestis sageli kella kaheni öösel, sest suitsutasime kala kohapeal. Äratus oli kell 6, kuna pidime igal hommikul püstitama raskete tugivaiadega telgi. Oli keeruline ja kole aeg – maffia möllas, äraostetavaid inimesi oli liiga palju ning hindu tõsteti omaniku suva järgi. Kui 1997. aastal asus turgu juhtima Vadim Polištšuk, vahetati eestlastest töötajad välja umbkeelsete jõuliste tegijate vastu, kes hakkasid müügikohtade pidajatelt lisaraha küsima. Nendel, kes polnud nõus raha maksma, tehti elu põrguks. Meie ei olnud nõus maksma ja Polištšuk kiusas meid igati – vahepeal lülitati välja elekter ja vesi, tehti trahve, kuigi meil olid kõik load olemas.”
    Pepekala andis asja kohtusse ja saavutas võidu. Rohesalu nendib, et tema mäletamist mööda teised ettevõtjad kohtusse ei julgenud pöörduda, polnud nii julged kui soomlasest omanik, kes oli pärit hoopis teisest kultuuriruumist. Ent kokkuvõttes läks ikkagi nii, et 1998. aastal panid turu omanikud Pepekala müügitelgi kinni ega lasknud töötajaid enam mööbli, külmutusseadmete ja kala lähedalegi. Ei olnud tollal oluline, kellel oli õigus, sest luges tugevama õigus.
    Pepekala hakkas oma kaupa müüma Soomest tulnud Supernetto kauplustes, seejärel Prismades ja Lõunakeskuses. Kuna enamik sissetulekust kippus rendirahaks ära kuluma, leiti Tammsaare Keskuses A. H. Tammsaare tee 89 aadressil asuvas hoones personaalne rendipind, kus asuvad tänaseni nii ette­võtte müügiesindus, kontor kui ka ladu. Ja kui Pertti Terhonen 2004. aastal Soome tagasi kolis, ostis perekond Rohesalu tema osa välja. Ja aastast 2012 töötavad Pepekalas ka Reeda pojad. „Ega pojad alguses nii rasket tööd teha ei tahtnud, aga tulid ikkagi appi ning on jäänud kümneks aastaks,” ütleb Rohesalu. „Tegemist on sõna otseses mõttes perefirmaga! Meil töötab seitse inimest, kellest kõige pikemaajalisem on lisaks mulle olnud ettevõttes juba üle 27 aasta.”

    Oluline on kala puhas maitse ja tervislikkus

    Kala impordib Pepekala endiselt enamasti Soomest ja müüakse ka muidugi Eesti jõgedest ja järvedest pärit kalu. Ette­võttel on pikaajalised partnerid, kelle puhul saab olla kindel nende toodangu kvaliteedis. „Müüme kõike vastavalt saadavusele ning hooajale – vähi­hooajal vähki, kammkarpe ning kõiki kalu kilust angerjani, samuti soola- ja suitsu­kala, kalamarja,” loetleb Rohe­salu. „Muutus on 30 aastaga suur: populaarseks on saanud lõhe ja forelli kõrval ka näiteks Euroopa ahven ja kuld-meri­koger ehk doraado. Eelistatakse kalu, millel oleks võimalikult vähe luid.”
    Pepekalal on partner, kes tegeleb kala suitsutamisega ning nende toodetesse ei ole lisatud säilitusaineid. Suitsuahju minevate kalade puhul on kogenematusest näiteks oht üle soolata ning liigsete maitseainetega kala ehe maitse ära tappa. Pepekala tooted on pigem vähesoolased, samuti müüakse kala võimalikult värskena ja seetõttu võetakse uut kaupa vastu kaks korda nädalas. Kala ostes tahad seda ju kohe süüa, sest värskena on kala kõige parem!
    Lisaks Tammsaare Keskusele saab Pepekala toodangut soetada Viimsi taluturult ning Tallinna kalaturult, samuti müüakse suitsukala näiteks Stockmanni kaubandusmajas. Mõttes on laieneda ka Tabasalu uue keskuse turule ning soojemal hooajal käiakse meelsasti ka laatadel ning suurematel üritustest inimestele värsket toodangut müümas. „Meile meeldib müüa otse tootjalt tarbijale, nii saab vahetut tagasisidet kuulda ning usume, et meeldiv ja tähelepanelik personaalne lähenemine on üks meie trumpidest. Kalu fileerime ise, et saaks kvaliteedis kindel olla. Me ei taha liiga suureks kasvada ning liiga palju müügikohti avada, sest mida suurem maht, seda enam kvaliteet kannatab.”
    Meenutades viimaseid aastaid, tõdeb Rohesalu, et kuigi koroonapandeemia ajal kukkusid restoranide ja teiste toidukohtade müüginumbrid kolinal allapoole, läks Pepekalal siiski äri kenasti. „Inimesed teevad aina enam kodus süüa, aastate jooksul on kala leidnud tee paljude perede igapäevamenüüsse ning meil on selle üle ainult hea meel. Loomulikult on seoses olukorraga Ukrainas igapäevased kulud ka meie jaoks suurenenud, ent 30 aastat Ameerika mägedel sõitu oleme vastu pidanud – küllap peame edasi ka!”
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Krunt linna ääres – atraktiivne ainult kodu rajajale või ka investorile?
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.