Vaata, kuidas muutub majandusaruannete esitamine

Tulevikus hakkab olema väikeettevõtja bilanss palju detailsem kui praegu, samas kui aruandlus ise läheb kokkuvõttes lühemaks.   Foto: PantherMedia/Scanpix
Merit Pärnpuu • 21. detsember 2016 • 4 min
Jaga lugu:

Mikroettevõtjad võivad uuest aastast rõõmustada bürokraatia vähenemise üle, sest vandeaudiitor Mart Nõmperi hinnangul lihtsustuvad nende jaoks majandusaasta aruande koostamise nõuded kõige rohkem.

Uuest aastast hakkab kehtima uus kord, mille järgi on ettevõtjad edaspidi lahterdatud suuruse alusel ja iga suuruse jaoks hakkavad alates 1. jaanuarist kehtima oma kindlad aruandeformaadid. (Vaata allpool olevat tabelit.) See on ka esimene kord, kus ettevõtete suuruskategooriad on raamatupidamise seaduses defineeritud.

Paljudel ettevõtjatel võib tekkida kiusatus minna kergema vastupanu teed ja esitada lihtsustatud aruanne, panemata aga tähele, kui üksikasjalikud kriteeriumid on mikroettevõtjatele esitatud. Ahvatlustest on Rödl & Partner Audit OÜ juhi ja vandeaudiitori Mart Nõmperi sõnul siiski mõistlik mööda minna ja kõige kindlam on koostada aruanne keskmise suurusega ettevõtjale esitatud standardi järgi.

Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee korraldatud konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös aastal 2017?“ keskenduti teiste teemade hulgas ka majandusaruannete muudatustele, mida võiksid eriti tähelepanelikult jälgida mikro- ja väikeettevõtjad.

Nõutud on kaks põhiaruannet: lühike bilanss seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ja kasumiaruanne, mis on sisuliselt sama praegu kehtiva kasumiaruandega.

Tegevusaruannet ei pea esitama.

Nõutud on vaid väga piiritletud lisainformatsiooni esitamine.

Mikroettevõtjale palju tingimusi

Mikroettevõtja peab enne lihtsustatud aruande koostamist kindlaks tegema, et tal on täidetud kõik mikroettevõtjale seaduses ette nähtud kriteeriumid. See tähendab, et varasid ei tohi olla rohkem kui 175 000 eurot, aastane müügitulu ei tohi ületada 50 000 eurot, ei tohi olla töötajaid, ei tohi olla käibemaksukohustuslane, omakapital peab olema suurem kui kohustused, ettevõttes ei tohi olla osanikke üle ühe ning ettevõtte ainuosanik peab olema ka juhatuses. Kui mõni neist kriteeriumidest on rikutud, siis ei saa olla mikroettevõtja ja ühtegi lihtsustust aruandega ei kaasne.

Peale selle ei tohi minimaalset aruannet koostav mikroettevõtja olla aktsiaselts, mittetulundusühing ega sihtasutus. Kuna mikroettevõtjate puhul on tegemist ka vastavusraamistikuga, ei tohi ükski asi ettevõtte aruandes olla kajastatud õiglase väärtuse printsiibi järgi.

Viimase kohta tõi Nõmper näite ühele inimesele kuuluvast väikesest ettevõttest, millel ei ole töötajaid ja mis pole käibemaksukohustuslane. "Kui te olete selle ettevõttega teinud passiivse kinnisvarainvesteeringu, mida kajastate õiglase väärtuse meetodil, siis lihtsustatud aruannet enam koostada ei saa," selgitas Nõmper ja märkis, et sel juhul tuleb liikuda väikeettevõtja kategooriasse, kus aruandluse nõuded on kõrgemad.

Nõutud on kaks põhiaruannet: pikk ja detailne  bilanss ning kasumiaruanne, mis on sisuliselt sama preagu kehtiva kasumiaruandega.

Nõutud tegevusaruande esitamine.

Nõutud on maksimaalselt 9 lisa, mille täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised.

Väikeettevõtja võib ühte kriteeriumi ületada

Järgmine suurusklass pärast mikroettevõtjaid on väikeettevõtjad. Väikeettevõtja on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval ainult üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Selleks et liikuda aruande koostamise mõttes järgmisesse suurusklassi, peab kahel järjestikusel aastal täitma järgmise kategooria kriteeriumeid. Näiteks kui üks aasta oli hea aasta, kus tehti mõni suurema käibega tehing või käive oli suur, üle 8 000 000 euro, kuid järgmine aasta kukkus käive jälle alla 8 000 000 euro, siis ei liigu järgmisesse kategooriasse. Oluline on täita kriteerium kahel järjestikusel aastal, vaid siis liigub järgmisesse klassi kohustuslikus korras. Vabatahtlikult võib aga alati kõrgemasse klassi liikuda.

Mis muutub raamatupidaja töös aastal 2017?

15. detsembril toimus Energia avastuskeskuses raamatupidaja.ee ja audiitorbüroo Rödl & Partner praktiline koostööseminar, kus räägiti e-arvetest, halduskoormuse kärpimisest, maksumuudatustest, siirdehindadest, audiitorkontrollist ning paljust muust huvitavast ja vajalikust.

Järgmine Äripäeva konverents "Pettuste avastamine ja vältimine" toimub 18. jaanuaril Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.

5 soovitust vandeaudiitor Mart Nõmperilt

Aastaaruanne on ettevõtte avalik visiitkaart. Seni kehtinud nõuded raamatupidamise aastaaruannetel vastavad põhimõtteliselt uutele keskmise suurusega ettevõtjatele kehtestatud nõuetele. Ei ole kuulda olnud, et aastaaruande koostamine oleks seni liiga keeruline olnud. Kuigi seadus lubab aastaaruandes ehk visiitkaardil vähem infot avalikustada, ei kehti siin reegel, et vähem on parem ja jätkata võiks siiski keskmise ettevõtte aruandluskohustuse täitmist. Seda enam, et tõenäoliselt kasvab piiratud kujul aruandluse esitajatel hoopiski teistele infotarbijatele (näiteks Statistikaamet) esitatava info hulk.Alustage aastaaruande koostamisega tavapärasest varem, iga uus asi on alguses võõras ja võtab rohkem aega. Aastaaruanne võiks olla valmis peale detsembrikuu TSD ja KMD esitamist ehk siis jaanuari lõpuks.Muudatusi on ka raamatupidamise terminoloogias. Lugege hoolikalt üle arvestuspõhimõtete tekst ja tehke vajalikud parandused.Muutusid mõningad nõuded konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannetele ning uusi võimalusi lisandus ka Raamatupidamistoimkonna juhenditesse.Tõusid kohustusliku audiitori ülevaatuse ja auditi piirmäärad. Audiitorkogu lehel oleva auditikalkulaatori abil saab hõlpsalt kindlaks teha, kas ja millist audiitori töövõttu vaja tellida on.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt