Preemia võib muutuda karistuseks

15. september 2017, 06:00
Ernst & Young Baltic AS partner Ranno Tingas.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170915/USEFUL/170919809/AR/0/AR-170919809.jpg

Ernst & Young Baltic AS partner Ranno Tingas ütles, et mitu maksumuudatust toovad ettevõttesse lisatööd ja võivad töötajaid ootamatult pahandada.

Ranno Tingas selgitas Palga Päeva konverentsil muudatusi maksusüsteemis ning selgitas nendega kaasnevaid kohustusi, võimalusi, piiranguid ja ohte. Mõni seadusemuudatus toob tema sõnul raamatupidajatele, palgaarvestajatele ja personalitöötajatele tööd juurde ning võib ka töötajatele ootamatud maksunõuded kaela tuua, vahendab põhjalikult Äripäeva teemaveeb raamatupidaja.ee.

Nimelt on alates 2018. aastast isiku, kelle kuu sissetulek on kuni 1200 eurot (brutotasu), maksuvaba tulu suurus 500 eurot kuus. Kuupalka 1200 eurot ületav iga 1,8 eurot vähendab maksuvaba tulu 1 euro võrra. 2100eurose kuupalga puhul puudub maksuvaba tulu üldse. Seega on igas ettevõttes nii neid, kelle tulu kasvab, kui ka neid, kellel sissetulek väheneb.

Kuigi ilmselt iga palgaarvestusprogramm suudab maksuvaba tulu suuruse välja arvutada, lubab seadus ka seda, et töötaja saab ise määrata väiksema maksuvaba tulu. Selleks peab töötaja esitama tööandjale avalduse ja tööandja peab lähtuma töötaja avaldusest. Tingas tõdes, et kui tekib suur hulk inimesi, kes tahab avaldusi teha ja muuta, saab nende haldamine olema paras peavalu. Mõni suurema töötajate arvuga tööandja peab ilmselt tööle palkama eraldi inimese, kes hakkab avaldusi haldama.

Aastalõpupreemia võib muutuda karistuseks

Tingas ütles, et kuna lõplik tulu selgub tuludeklaratsiooni alusel, selguvad töötaja järgmise aasta tegelik sissetulek ja maksuvaba tulu 2019. aastal esitataval deklaratsioonil. Nimelt võetakse tulude puhul arvesse ka pension, töövõimekaotuse hüvitis, dividendid jms, mis tähendab, et töötaja tegelik sissetulek on suurem, kui tööandja arvestas. Seega kui siiani oli tuludeklaratsiooni esitamine rõõmupäev, siis nüüd muutub see vastupidiseks - siis saab teada, kui palju peab juurde maksma.

Probleem on selles, et väga palju on neid, kes on kogu raha ära kulutanud ja ei saa juurdetasumisele kuuluvat tulumaksu õigel ajal ära maksta. Arvestama peab ka seda, et lihtne töötaja, kes maksusüsteemi ei tunne, arvab, et tööandja on midagi valesti arvestanud ning on tööandja peale vihane, nentis Tingas. Seega peavad paljude töötajatega tööandjad lahendama raske küsimuse, kuidas teavitada töötajaid ning juhtida nende emotsioone.

Oluline aspekt, mis on jäänud seni tähelepanuta, on Tingase sõnul see, et pension läheb samuti kogutulu arvestusse, mis tähendab, et aasta lõpus peab töötav pensionär igal juhul tulumaksu tagasi maksma.

Tingas lisas, et edaspidi on suurim ähvardus see, et kui töötaja käitub halvasti, makstakse talle detsembris preemiat, nii et ta hüppab kohe järgmisele tuluastmele. 

Mida peaks tööandja tegema?

Igale raamatupidajale ja palgaarvestajale on tõsine väljakutse see, kuidas töötajaid teavitada ja lahendada palgapoliitika: kas hakata midagi palkadega reguleerima? Siin tekib Tingase sõnutsi põnevaid valikuid, ent otsused tuleb varsti ära teha. Seega tasuks ettevõtte juhtkonnaga teha ajurünnak ja arutada, mida teha. See sõltub ka sellest, millistes palgagruppides töötajad on. Üks võimalus on tema sõnul see, et tööandja ei teegi midagi, ent sellega kaasneb oht, et töötajad on vihased, kui peavad ootamatult tulumaksu juurde maksma.


Mitme muudatuse üle saab rõõmustada

Ranno Tingas ütles, et paljud suvel jõustunud muudatused viisid maksusüsteem rohkem tegeliku eluga kooskõlla. Lisandus neli kategooriat, mida on võimalik maksuvabalt hüvitada.

1. Töötaja isikliku sõiduauto parkimiskulud. Ettevõtlusega seotud parkimiskulusid saab nüüd maksuvabalt hüvitada.

2. Töötajate transport tööle bussiga (või muu vähemalt 8-kohalise sõidukiga). Kui elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel, saab hüvitada nii transpordi kui ka teise elukoha kulud. Oluline on siin tähele panna, et see võimalus kehtib vaid töölepingu alusel töötava isikute puhul. Tööandja saab kinni maksta bussi- või rongipiletid või anda töötajale tööauto. Kehtima jääb säte, et tööandja võib kõnealused kulud hüvitada juhul, kui töötaja ühistransporti kasutades mõistliku aja- või rahakuluga tööle-koju ei saa ning puudega töötaja korral.

3. Töötajate majutus, kui elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel. Majutuse saab maksuvabalt hüvitada juhul, kui töölepingulise töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole seal asuvat kinnisvara. Ka peab majutamine olema selgelt ettevõtlusega seotud. Siin aga kehtivad ranged piirmäärad: kuni 200 eurot Tallinnas või Tartus, kuni 100 eurot muudel juhtudel. Eeskätt peab maksuamet siin silmas ühiskortereid, mis on mõeldud näiteks neljale töötajale. Piirmäära ületav summa on erisoodustus. 

4. Tööandja osalusoptsioonide maksustamise soodustused. Mõnel juhul kehtib osaline maksuvabastus. Näiteks kui start-up on edukas ja müüakse, tühistab ostja vanad optsioonid ja annab välja uued optsioonid. Sellise olukorra mõistlikuks lahendamiseks pole optsioonid täieliku väljumise puhul maksustatud selles osas, mis on töötaja poolt välja teenitud. Mis kolmest aastast puudu jääb, kuulub maksustamisele. Kui täielik väljumine toimub 1,5 aasta pealt, on pool rahast erisoodustus, pool aga maksuvaba.

Loe kõige kohta täpsemalt www.raamatupidaja.ee.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    13. September 2017, 18:33
    Otsi:

    Ava täpsem otsing