Restoranitest: Kaukaasia ja Vahemere maad kohtuvad Astangul

Noy Grill ja Lounge on kui Noa lapsed, kes on laskunud pärast veeuputust Ararati mäelt, et tuua meieni looduse mitmekesiseid ande, jutustab restorani kodulehekülg. Minu arvates on tegemist pigem Noa laevaga, ainult selle pardale pole kokku kogutud mitte kogu maakera loomaliigid, vaid Vahemere ja Musta mere rahvaste köögid.

Kolme mandri maid uhav Vahemeri on aastatuhandete jooksul rahvaid ja riike pigem ühendanud kui lahutanud. Kauplemise ja sõdade käigus on sealsed rahvad jõudnud mitu korda ka Musta mere äärde, nii et Armeenia, Gruusia, Kreeka ja teiste Vahemere maade gastronoomiline ühisosa võib ühte kööki ära mahtuda küll, on ju kliimagi mõnevõrra sarnane. 

Oma äärelinlikus võtmes on see Noa laev ehk Noy vägagi kena ja mugav – mugavad sohvad, puunikerdustega baarilett, heledad kardinad. Menüü on väikese koha kohta üllatavalt pikk, aga ega vist teisiti saakski nii mitme maa kööke esindades.

Koduleheküljelt saab teada, et Noy kööki valitsevast kahest kokast on üks kreeklane, teine grusiin. Seepärast üritasin keskenduda just nende kahe maa roogadele, kuigi lihtne see polnud, sest menüü päritoluvihjeid ei jaga. Küll aga saab fotode järgi ettekujutuse, millega tegemist. Seekord läheb fotosid tõepoolest vaja, sest pikilia, klamari, peinirli ja mitu teist kauni kõlaga rooga on mul veel avastamata.

Kuigi menüü algab suupistete ja salatitega ning liigub läbi pea- ja grillroogade magusani, tulevad kõik road lauale korraga: baklažaanirullid, hatšapuri, vitello tonnato, ljulja-kebab ja paberis küpsetatud lambalihahautis nimega Perfect. Tore on see, et minu lemmik Gruusia köögist, hatšapuri, esineb Noys kahel moel – tavalise ümmarguse Gruusia hatšapurina ja Adžaari moodi ehk munaga ja piklikuna.

Adžaari hatšapuri oli hea, aga ljulja-kebab ehk vardas küpsetatud hakkliha oli temast veelgi parem, viies esimese ampsuga aastakümnetetagusesse aega ja Musta mere äärsetesse kebabikiositesse. See oli valmistatud päris söegrillil, kergelt suitsune, rikkalikult maitsestatud, lisandiks tume ja vürtsikas tomatikaste ja lillad sibularõngad. Ülelinnalisel kebabikonkursil oleks Noy omal kahtlemata esikoha šansse. 

Kuigi joogikaardilt leidsime suure õlle- ja napsivaliku hulgast ka Armeenia veine, rüüpasime liha kõrvale magusat Gruusia viinamarjalimonaadi ja Armeenia mineraalvett Jessentuki. Armeenia brändid ja veinid jäävad järgmist korda ootama, samuti tuleb kindlasti veel ükskord Noysse tagasi minna grillroogadega lähemat tutvust tegema – esmamulje järgi tundub, et need tulevad seal eriti hästi välja.

Erinevus rikastab: iga uus rahvusrestoran lisab linna maitsebuketti uusi roogasid, maitseid ja aroome. Seda isegi siis, kui on tegemist kulinaarses mõttes suhteliselt tuttava piirkonnaga, nagu Kaukaasia ja Vahemere maad. Toeka kõhutäie boonuseks võib aga lugeda vahepealsete aastatega täiesti uue näo saanud Astangu piirkonna taasavastamist.

Moon, Võrgu 3, Tallinn, oktoober 2017Parrot MiniBar, Vana-Posti 7, Tallinn, september 2017Rae Meierei, Dunkri 5, Tallinn, september 2017GOSPA restoran, Tori 2, Kuressaare, Saaremaa, august 2017Loona mõisa restoran, Loona küla, Kihelkonna vald, Saaremaa, august 2017