Kaupleja Alex: CFD, mis loomaga on tegu?

Ma pole selle idee töötavuses enam nii kindel kui olin eile, aga et suurt kahju sündinud ei ole, jätsin positsiooni demokontol esialgu lahti. Vaatan, mis tänane päev toob.

Samas näitab see positsioon ikkagi ilmekalt, kuivõrd metsik hobune on CFD. Minu võimendus on küll minimaalne, EUR/USD kurss peaaegu et ei liigugi ja ometigi: eile õhtul olin üle 250 euro plussis, täna hommikul ligi 60 eurot miinuses, ajal, mil neid ridu siin kirjutan, taas plusspoolel 240 euroga. Seega on peaaegu et liikumatu valuutade vahetuskurss liigutanud minu kontot üle 300 euro edasi-tagasi ehk üle 3%.

Tegin täna hommikul aga sellise triki: seadsin ostuhinnast allapoole stop-loss orderi ehk turukorralduse võimaliku kahjumi minimeerimiseks. Ostuhind oli 1,18577 (juuresoleval ekraanipildil märgitud Price), stop-loss 1,18477 (ekraanipildil S / L) ehk ühe tuhandiku võrra madalamal. See peaks võimaldama mul piirata kahjumit mõnekümne euroni. See oleks siis ühtlasi ka stop-loss võimaluse katsetamine. Proovin peatselt katsetada ka teist võimalust: kasumi võtmist ettemääratud tasemel.

Et ma jätsin eilse positsiooni lahti ja mul täna uut kandvat ideed ei ole, uurisin põhjalikumalt hoopis, mis tüüpi loom on täpsemalt see CFD, millega ma kauplen. Nagu eile öeldud, on see lühend ingliskeelsest väljendist Contract for Differences, mis tähendab hinnavahe lepingut.

CFD on tinglikult leping kliendi ehk minu ja CFD maakleri ehk praegusel juhul Admiral Marketsi vahel. Erinevalt börsimaakleri kaudu aktsiatega börsil kauplemisest ei ole CFDde puhul minu vastaspool – ehk see, kes kaotab, sellal kui mina võidan ja vastupidi – mõni teine kaupleja või investor, vaid CFD maakler.

Mõnes mõttes meenutab see kihlvedusid: mina teen panuse praegusel juhul näiteks sellele, et dollari kurss euro suhtes langeb ning CFD maakler võtab mu kihlveo vastu. Erinevalt aga näiteks hobuste võiduajamistest ei ole CFD-del koefitsiente, kõigi võidu- ja kaotusvõimalused on samad.

Ühtlasi on äärmiselt tähtis see, kui palju ma maaklerit, oma vastaspoolt usaldada võin. Kui ta kihlveo kaotab ja näiteks koguni suurelt, mis šansid mul on, et ta mind ei peta ja ikkagi ilusti võidu välja maksab. Sellest räägin pisut pikemalt edaspidi. Aga maakleri valik on üks investori kõige tähtsamaid otsuseid, sellega ei tohi mööda panna.

Edasi CFDst. CFD liigub samas rütmis oma alusvaraga. Näiteks Brenti toornafta CFD liigub samamoodi kui päris Brent Londoni tooraineturul, Apple'i CFD aga samamoodi nagu Apple'i aktsia Nasdaqi börsil. Enamgi veel, CFD reageerib ka kõiksugustele korporatiivsetele sündmustele, nagu aktsiasplitid või dividendid, nagu päris aktsia.

CFD puhul on pikaks ja lühikeseks minna lihtsam. Sa ei pea ära ootama tehingu vastaspoole turule saabumist või näiteks seda, kas maakleril lühikeseks müügiks üldse aktsiaid laenata õnnestubki. Sinu vastaspool on CFD maakler, tema määratud hinnaga saadki müüa ja osta.

CFD maakleri pakutavatel ostu- ja müügihindadel on aga vahe vahel, inglise keeles spread. See on erinevate CFDde puhul erinev, EUR/USD lepingu puhul näiteks 0,001 punkti. Seega, kui sa tahad CFDd osta, pead ostma maakleri müügihinnaga, kui aga kohe samal hetkel soovid ka müüa, saad müüa 0,001 punkti odavamalt, maakleri ostuhinnaga. See hinnavahe läheb CFD maaklerile ja selle arvelt pakub enamus neist teenustasudeta või hästi väikese teenustasuga tehinguid. Tavalise börsimaakleri juures ostad väärtpabereid maakleri kaudu turult selle hinnaga, mida müüjad parasjagu küsivad ja maksad selle eest maaklerile teenustasu.

Kui vara hind aga paigal püsib, on kehvasti: sel juhul upub kaupleja miniatuurne kasum CFD maakleri hinnavahesse.

Kokkuvõttes on nii, et investeerimiseks CFDd üldjuhul ei kõlba. Need sobivad kiireks kauplemiseks, alusvara hinnaliikumiste kinnipüüdmiseks. Lihtsustatult saab CFDdega teha väikese summaga suuri tegusid. Siin tuleb mängu nüüd teine tähtis märksõna: võimendus. Sellestki räägin pisut pikemalt edaspidi.