Kaupleja Alex

Kes on kaupleja Alex

Kes on kaupleja Alex?

Alex on 37aastane kahe lapse isa, kes töötab müügijuhina ühes puidutööstuses. Ameti tõttu tunneb Alex end internetis koduselt, samuti on tal selge inglise, rootsi, soome ja vene keel.

Sel kevadel sai Alex ühe õnnestunud tehingu eest kopsaka, mitme kuupalga suuruse preemia, samuti oli tema tulumaksutagastus ootamatult suurem. Kokku langes talle sülle 10 000 eurot, millega mees otsustas teoks teha ammu hautud plaani: proovida kauplemist.

Alex on aktsia- ja valuutaturge jälginud kõrvalt mõnesuguse huviga juba varem, ta on katsetanud kauplemist virtuaalportfelliga ning osalenud paar aastat Börsihai mängus. Nüüd tunneb ta end sedavõrd kindlalt, et julgeb proovida ka reaalse rahaga börsil mängimist.

Ettevaatliku mehena ei taha Alex endale esialgu liiga kõrgeid sihte seada. Ise on ta mõelnud, et kui õnnestub investor Toomase tootluse eesmärki (12% aastas) edestada, oleks väga hästi. Teenitud kasumit - kui kõik peaks laabuma - mõtleb Alex esialgu samuti kauplemiseks kasutada. Kui aga teenistust peaks juba päris palju kogunema, on tema unistus üllatada oma peret ühe talvise soojamaareisiga. Kui kauplemisega peaks õnnestuma sissetulekut veelgi märkimisväärsemalt kasvatada, siis kavatseb Alex panustada teenitud raha muretu vanaduspõlve kindlustamiseks.

Alles oma kauplejatee alguses seisev Alex ei ole veel endale kindlat kauplemisstiili ega -strateegiat valinud; ta pole kindel, milline strateegia talle enim sobibki. Seepärast on ta otsustanud esialgu ennast mitte piirata, vaid proovida ära erinevad ideed ja erinevad teed. Aastaid kauplemist pealt vaadanuna on tal tekkinud mõtteid ja ideid, mida ta kindlasti kasutada kavatseb. Samuti on Alex otsustanud end mitte ajaliselt piirata ning katsetada nii päevasisest kauplemist kui ka pikaajaliste panuste tegemist.

Oma perele elatist teenida kavatseb Alex endiselt müügijuhina. Põhitöö ja pereelu jätavad talle kauplemisega tegelemiseks aega vaid tund-paar hilisel õhtul või varasel hommikul. Kauplemisega ta põhitööd asendada ei plaani, mistõttu pole ka tal nui neljaks õnnestumise survet, mis kummitab paljusid professionaalseid kauplejaid. Ta on ka teadlik kauplejate kõige raskemast kutsehaigusest - oskamatusest rahulikult paigal olla - ja kavatseb ennast selles suhtes rangelt jälgida. Ehk teisisõnu on tema moto: kui ei ole ühtki head kauplemisideed, tuleb rahakotirauad kinni hoida.

Samal ajal kauplejana alustamisega hakkab Alex pidama blogi, kuhu paneb igal argipäeval kirja talle tulnud kauplemisideed, õnnestunud ja ebaõnnestunud tehingud, oma mõtted ja tunded. Sellest blogist loodab Alex endale ka veidi teistsugust moraalset pidepunkti - kui tuleb tehinguidee, mida on häbi blogisse kirja panna, ju siis on parem jätta see idee üldse teoks tegemata.

Sulge Tutvustus

Kaupleja Alex: laskem kasumil joosta

05. juuni 2018, 14:00
Alex teenis Baidu aktsia tõusule panustades pisikese kasumi.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180605/TRADER/180609885/AR/0/AR-180609885.jpg

Börsi vana maksiim on: korja kahjum kähku sisse, lase kasumil joosta. Ometigi on seda nii raske järgida.

Olen oma napilt kuuajase kauplemise jooksul juba korra selle reegli vastu eksinud. Samas pole lugu hull, kui ma oma kogemusest õpin. Sest selle reegli vastu eksimist on kogenud tõenäoliselt kõik kauplejad ning mõni on saanud palju valusamalt vitsa kui mina.

Näiteks legendaarne kaupleja Jesse Livermore alias Larry Livingston lasi puuvillafutuuridega kaubeldes kahjumil kasvada ja pani kinni kasumis oleva nisufutuuride positsiooni. Ta kaotas selle liigutusega miljoneid – kuigi vastupidi talitades oleks võinud need mitmekordistada.

Raske on kala nägu teha

Põhjus, miks seda põhimõtet nii raske järgida on, on psühholoogiline. Kahjumi puhul tärkab inimese ürgne instinkt: lootus. Ta loodab, et kõik pöördub veel paremusele, et kohe-kohe hakkab turg ikkagi liikuma selles suunas, kuhu tema panustas, ning siis katab ka kahjumi ja saab kasumit.

Aga turul ei ole mõtet oma tegevust lootusele rajada. Siin inimesel kas on õigus või ei ole õigus ning kui tal ei ole õigus, tuleb tal oma positsioon kiiresti kokku korjata, et minimaalse kahjumiga minema pääseda.

Kasumi puhul on aga vastupidi, pinnale ujub teine ürgne instinkt: hirm. Inimene mõtleb alati, et parem varblane peos kui tuvi katusel – nii nagu mina oma naftatehingu puhul – ja korjab kasumi laualt, nii kui ta seda näeb. Sest tal on hirm sellest ilma jääda.

Ta peaks aga oma ürgse tungi alla suruma ja vaatama kala näoga, kuidas kasum kasvab. Kasum tuleb laualt ära korjata alles siis, kui see on kasvamise lõpetanud.

Kuidas ohjeldada kahjumit?

See kõik on teooria. Praktikas on seda raske järgida ning selleks ongi tehnilised abivahendid. Need aitavad säilitada kauplemisdistsipliini, talitseda nii lootust kui ka hirmu.

Kahjumi ohjes hoidmiseks on stop-loss-order, millest ma juba rääkinud olen. See ei lase kahjumit suuremaks kasvada, kui on kaupleja taluvuspiir. Kus see piir on, on igaühe enda määrata muidugi ning eri instrumentide puhul on see ka eri kohas.

Olen juba näiteks saanud kogemuse, et suuremaid hüppeid tegevate aktsiate, nagu näiteks ravimiarendajate, puhul peab stop-loss olema üsna kaugel hinnast, millega positsioon sisse võetakse – nii et juhuslikud hinnapiigid üles või alla positsiooni kinni ei pane. Selliste aktsiatega kauplemise puhul on asja mõte ikkagi kinni püüda primaarne liikumine mõne uudise peale, mitte üksikud hinnapiigid.

Niimoodi viskas turg mind kaks korda välja positsioonist Insysis. Mitte et see kauplemisidee oleks üldse midagi väärt olnud, kuid praeguse jutu näiteks sobib hästi. Selliste binaarsete aktsiate puhul tuleb riski maandada hoopis teisiti: positsiooni suurusega. Ehk suurt hüpet tuleb minna püüdma hästi väikese positsiooniga, sest selle jagu saab turvavõrgu jälle kaugemale panna.

Ahjaa, binaarsete aktsiate puhul palun terminit mitte ajada segi binaarsete optsioonidega. Kui binaarsete optsioonide näol on tegemist sulaselge pettusega, siis binaarsete aktsiate nimetusega kirjeldatakse biotehnoloogiasektoris aktsiaid, mis liiguvad positiivse või negatiivse sündmuse peale väga suures ulatuses, 30-95%.

Suur osa rahast jääb lauale

Kasumis positsiooni puhul on aga kaks võimalust, mida ma olen kasutanud: kasumivõtmise order (T/P – take profit) ja jooksev stopp (T/S – trailing stop).

Oma lühikese positsiooni toornafta indeksis WTI panin ma mäletatavasti kinni just kasumi võtmise orderiga. Kasumi võtmise orderi juures on üks tore asi: kasum tuleb sisse nii, et ise ei pea ninapidi juures passima. See ongi tegelikult ainus tore asi. Minu kogemusel on kõik muu aga T/P puhul äärmiselt kehv.

Esiteks teeb kasumi võtmise order just seda, mida mu eelpool tsiteeritud maksiim ei luba, ehk ei lase kasumil joosta. WTIga nii juhtus: ma korjasin laualt saadaolevast kuuest dollarist ära vaevalt kaks dollarit.

Teiseks, psühholoogiliselt on T/P ka kehv variant. Kaupleja paneb selle orderi välja ja arvab siis, et ta võib positsiooni unustada; et ükskõik, juhtugu, mis juhtub, küll tema oma ettenähtud kasumi kätte saab.

Aga ta peaks aktsiat jälgima ja tema liikumist uurima, mitte teda unarusse jätma. Võib-olla tahab aktsia anda talle ühe dollari asemel kümme? Võib-olla oleks ta pidanud T/P kõrgemale tõstma? Ta saab seda teada aga alles siis, kui on juba hilja midagi parandada.

Kaupleja ei tohi laisk olla

Kokkuvõtlikult on T/P äärmiselt laisa kaupleja order. Nii laisk ei tohi olla. Palju parem variant on jooksev stopp. Eile õhtul ma katsetasingi seda, pannes oma kasumis olevale pikale positsioonile Baidu aktsias jooksva stopi.

Kuidas jooksev stopp töötab? Lihtsamalt öeldes määrab kaupleja selle orderiga vahemiku parasjagu kehtiva hinnaga. Pika positsiooni puhul alla-, lühikese puhul ülespoole turuhinda. Kui turuhind liigub soodsas suunas, liigub T/S sellega kaasa, vastavalt kasvades või kahanedes. Kui tuleb ebasoodne liikumine, rakendub T/S nagu tavaline stopporder, pannes positsiooni ettenähtud kaugusel tipphinnast kinni.

Baiduga nii läkski. Ma olin algul pannud T/P orderi 250 dollari juurde, aga mul jätkus oidu see ära võtta ja asendada T/S orderiga, mis lõpuks ka rakendus. Teenisin oma Baidu positsiooniga 116 eurot, 60 eurot rohkem, kui oleksin saanud kasumi võtmise orderiga.

Niisiis oli mul BIDU-päev! (BIDU – Baidu aktsia sümbol). Olnuks mul oidu olnud sättida T/S pisut kaugemale hetkehinnast, oleks ma veelgi enam kasumit saanud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. June 2018, 14:19

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing