Eurole üleminek on pea ainus suur Eesti usaldust tõstev samm, millega oleme lähiaastail võimelised hakkama saama, kirjutab ASi Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.
Järgneb Alar Jägeri arvamusartikkel.
Eelmisel nädalal avaldati TNS Emori küsitlus, millest selgub, et Euroopa ühisrahale üleminekule on Eestis vastu 41% elanikkonnast. Sellise pessimismi peamiseks põhjuseks on teadmatus nii väikeettevõtjate kui ka töötajate seas, kuidas euro ikkagi kasu toob.
Lappasin läbi Eesti arvamusliidrite seisukohad. Poliitikute seisukoht on see, et euro vähendab tööpuudust. Kuidas? Põhjuseks on stabiliseerumine, efektiivistumine, välisinvesteeringute kasv jne. Natuke liiga ümmargused sõnad selleks, et neid uskuda.
Pankurite seisukoht on palju praktilisem – kaovad ära konverteerimiskulud, mis moodustavad kogu riigi peale umbes paarsada miljonit aastas. Arvutan oma igapäeva ostud mõttes kokku, ka kui kogu ostetu peaks eurodes ostma ja kroonideks konverteerima, erilist kokkuhoidu ei saaks. Kuigi jah, see on päris mõõdetav suurus. Ka välismaal käimine on mugavam.
Siit sealt veel paar põhjust, kuid kõik see on uppunud sageli eelarvekärbete teemalistesse emotsioonidesse. Arvan, et siit tasubki otsida põhjust, miks eurot ei toetata. Puudub praktiline arusaam, kas lühiajaline pingutus euro nimel on küünlaid väärt mäng.
Tegelikult on meil eurot hirmsasti vaja ja selle nimel tasub pingutada. Peamine põhjus on see, et ühisrahale üleminek on praktiliselt ainuke suur Eesti usaldust tõstev samm, millega me lähiaastatel oleme võimelised hakkama saama. Usaldusel on aga väga kõrge hind.
Kui Eesti majandus kasvas 10% aastas, voolas meie suunas palju raha. Jaburalt palju. Selle põhjuseks ei olnud midagi muud, kui suur usaldus, sest olid ju tootlused väga kõrged. Nagu me nüüd aru saame on usaldus väga oluline asi. Lihtsalt olime popid, rootslased vangutavad siiani päid, et miks?
Nüüd on aga pendel teises ääres – meid ei usaldata. Teated 15%-lise majanduslanguse kohta on keskmisele Lääne-Euroopa investorile midagi maavärina- või sõjapiirkonda meenutavatest uudistest. Pealegi kuulume hetkel väga kehvade ühisnimetajate alla – Ida-Euroopa ja Baltimaad.
Kui Eesti sellise situatsioonini jõudis, oligi õige olukorra tõsidust tunnistada (meenutagem Lätis "nothing special " skandaali). Kuna meie turu väike atraktiivsus ei suuda murda usaldamatust, ongi õige ette võtta võimalikult tõhus ja samas ka teostatav samm.
Mida euro meile kaasa toob? Aus vastus on see, et eurole üleminek toob Eesti nime taha uue linnukese miljonite analüütikute tabelites ja kaotab ära teise linnukese valuutariski tulbas. Ja tegelikult ongi kõik. Eestil saab olema üks ja väga oluline "risk" vähem.
Kuid nendel linnukestel analüütikute masinavärgis on meile väga kõrge väärtus, sest kuulume siis teise "kasti" võrreldes näiteks Islandi, Läti või Leeduga. Eesti riigireiting (loe: usaldus) tõuseb. Meie ettevõtetel saab olema palju lihtsam selgitada, miks nad on jälle usaldatavad partnerid.
Loomulikult tuleb ettevõtetel oma usaldusväärsuse taastamisega ka ise kõvasti vaeva näha, kuid euro annab hea positiivse lisateema, mida näiteks 2009. aasta tulemuste lisana saab välja tuua. Kauaoodatud töökohtadeni see otseselt üleöö ei vii, kuid alternatiiv oleks hirmuäratav.
Eesti on kaotanud tuhandeid töökohti just usaldamatuse tõttu. Kuna kasv asendus langusega, kukkusime kõrge riskiga riikide nimekirja, mille alusel määravad oma riskid aga krediidikindlustajad. Kindlustajatest omakorda aga kreeditorid, sest kindlustuskatteta suured rahad ei liigu.
Nii saidki tuhanded Eesti ettevõtted möödunud aasta jooksul kirja "seoses kindlustuskatte kadumisega oleme sunnitud Teie krediidi peatama". Väga raske on selgitada väikefirmadele, et tema krediidiliin suletakse, kuna kuulume nüüdsest madala reitinguga piirkonda. Keegi ei uurinud bilansse ega maksehäireid, kui oled vales "kastis", siis ei usalda ja kõik.
Eriti valusalt puudutas selline löök näiteks ettevõtteid, kes importisid toorainet, andsid sellele lisaväärtuse ja siis eksportisid. Euro tulek oleks suureks toeks eksportivatele ettevõtetele, kes kasutavad importtoorainet.
Tavakodanikule on märgatav see, et palju väiksemaks on jäänud kaupade valik meie kauplustes. Paljud maaletoojad on kaotanud oma krediidiliinid ja tulemuseks on see, et kohapeal paljusid spetsiifilisemaid asju ei pakuta. Välismaalt ostes jääb riik ilma käibemaksust ja kohalik kauplus tulust.
Kuna euro tuleb ükskord niikuinii, on just nüüd see õige moment, kui sellest on Eestile kõige suurem kasu. Hoiame siis igas mõttes veel veidi kokku, tasub ära!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!