• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 13.01.10, 07:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rikas ja vaene riigile võrdsed

Eestis on 226 omavalitsust, mis on erineva suuruse, elanike arvu ja geograafilise asukohaga. Kuigi neil valdadel-linnadel on erinevad võimalused, arengukiirus ja haldussuutlikkus, on nad riigi silmis ühel pulgal - nende võlakohustuste hulk ei tohi ületada 60% eelarvemahust.
Säärane ühe vitsaga löömine on lihtne, kuid ei pruugi olla aga alati mõistlik. See nõue võib isegi olla piirav ja ahistav, tõmmates pidurit osade piirkondade arengule. Teisalt on muidugi selge, et võimalike kuritarvituste või rumaluste vältimiseks peavad olema paika pandud kindlad mängureeglid.
Kiiresti areneva Viimsi valla peamiseks arengumootoriks on elanike arvu kolmekordistumine - 10 aastaga 5000-lt elanikult 16 000-le. Samas tähendab see aga vajadust ja kohustust infrastruktuuride arendamiseks. Viimastel aastatel on Viimsi vallas valminud lasteaed-algkool 120 lasteaia lapsele ja 360 õpilasele, Viimsi Keskkooli uus hoone 1300 lapsele ning Randverre uus lasteaed 120 lapsele.
Ka rahaliselt mõõdetuna on need hooned suured ja valla eelarve vahendeid pole sellises mahus võimalik kohe võtta. Kuna riigi tugi on Viimsis jäänud väikseks, siis on koolide-lasteaedade rajamiseks olnud vaid üks võimalus - laenude võtmine. Kuni 2006. aastani oli üleüldine valla võlakohustuste maht eelarvega võrreldes väike. Eesti suurima koolina valminud Viimsi Keskkool ehituse kogumaksumus aga ületas 200 miljoni krooni piiri ning toona moodustas see summa ca 100% valla eelarve mahust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuna vald ei soovinud rikkuda eelmainitud eelarveseadust, toimus Viimsi Keskkooli ehituse finantseerimine valla tütarettevõtte kaudu - seda lubas toonane seadusetõlgendus. Sel viisil finantseeriti ka teiste uute haridusasutuste rajamist, mis valmisid laenuraha abil. Tuleb kohe öelda, et eelnevalt olid väga põhjalikult läbi arvutatud valla rahalised võimed ja need näitasid, et kõikide võetud kohustuste tagamiseks on vahendid olemas. Loomulikult on need laenud kõik võetud pika, valdavalt 20aastase tähtajaga.
Tõsi, kui lüüa need laenusummad kokku, siis ületab võlakohustuste maht valla ühe aasta eelarve pea kahekordselt. Eelnevate laenude võtmisega on Viimsi valla võlakohustuste maht kasvanud 170%ni eelarve mahust. Samas kui võtta ühe aasta koormust maksegraafikute alusel, siis on see koormus ca 16-17% aasta eelarve mahust. Samal ajal lubab seesama valla- ja linnaeelarve seadus, et aastane koormus ei tohi olla üle 20%! Seega selles osas ei ole Viimsi vald ületanud seadusega pandud piiri. Ühes seaduses on majanduslikud vastuolud põhimõtetes.
Viimsi valla omafinantseerimisvõime on Eesti omavalitsuste hulgas esikohal, selgus OÜ Geomedia uuringust, mille tellis siseministeerium. Ka rahandusminister Jürgen Ligi on tunnustanud Viimsi valla püüdlusi oma finantstegevus viia seadusega määratud raamidesse.
Veelgi enam, valla tulude plaan täitub üle plaani - 30. novembri seisuga oli eelarve tulude plaanist laekunud juba 100,22%. Samal ajal oli kulude täitmine 82%. Selles valguses tekibki küsimus, et kas see seadusega piiratud võlakohustuste maht mitte ei muutu takistuseks edukate omavalitsuste arengule?
Arusaadavalt on Eesti omavalitsused erineva omafinantseerimisvõimega. Miks seadus ei võiks olla paindlikum ka selle arvestamise osas? Ka riigikogu komisjonis tõdeti, et võib-olla tõepoolest oleks selline diferentseerimine vajalik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele