Laenul on kaks poolt - laenuvõtja ja laenuandja. Siiani valitses laenuandja diktatuur - probleemide tekkides on ainuvastutaja laenuvõtja.
Võlakaitseseadus sunnib panku tegelema oma võlgnikega hoolikamalt, otsima neile sobivamat lahendust ka kohtuväliselt. Sellest, et hapud laenud on osaliselt pankade endi praak, on viimasel ajal hakanud aru saama ka pangad. Ent need ideed, mis mingi osa vastutusest ka pankade õlgadele tõstaks, ei leia just sooja vastuvõttu pankurite seas.
Kui meenutada pankade buumiaegset pealetükkivat laenupoliitikat, vaadata nüüd eraisikute laenujääki (Eesti Panga andmeil pankades kokku 117,3 miljardit krooni) ja töötute arvu (ka ametlikud numbrid lähenevad sajale tuhandele), siis on pankade "praak" isegi üllatavalt väike. Umbes 95 protsenti eraisikuist laenuvõtjaid suudab oma laene teenindada ja 5 protsendil ehk 5000-6000 inimesel on probleeme ja tõsiselt hädas on neist umbes pooled. Nende arv võib siiski suureneda, sest pikk raske aasta on alles ees. Sisuliselt on aga Eesti ühe keskmise valla jagu inimesi pankrotis.
Poliitikud, kes varem pankade kasuks kaldu seadustele läbi sõrmede vaatasid, on nüüd pakkunud võidu välja igasuguseid lahendusi kuni eraisiku saneerimiseni välja. Paljud kindlasti murest hätta sattunud inimeste pärast, mõned on aga haaranud kinni võimalusest end valijaile heast küljest näidata, propageerides muu hulgas lahendust, et riik aitab hädalised võlast vabaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigi rolli näeb Äripäev siiski vaid seadusega laenuvõtjatele senisest parema kaitse tagamises, kuid ilma ameerikaliku võlgade kustutamiseta. Toimetus toetab võlakaitseseadust, põhimõtet, mis lõpetab pankade diktatuuri - võimaldab kohtus kaaluda võlgniku ja panga huve ning kohustusi. Seadus tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta, et seda saaksid kasutada just praegused hädalised, mitte üksnes uued laenuvõtjad, nagu pakub Reformierakond.
Juba üksnes sellise seaduse olemasolu sunnib panku tegelema oma võlgnikega hoolikamalt ning otsima võlgnikule sobivamat kompromissi ka kohtuväliselt.
Ilmselt pole võimalik kõiki võlgnikke n-ö saneerida. Teisalt on pangad halvad laenud maha kandnud, järelikult ei aja miski panku tagant kiirelt laenu tagatisvara sundmüüki paiskama. Riigi abist rääkivad poliitikud saavad hädalisi teisiti aidata.
Näiteks Keskerakond, st Tallinna linn võiks võlglaste abistamiseks sotsiaalmaja ehitamise asemel osta pankadelt lootusetute võlglaste kortereid, teha neist üüripinnad ja üürida need vähemalt esialgu neile samadele võlglastele.
See, kui suureks jääb võlgniku võlakoorem (korteri müügihind ei kata vähemalt praegu kaugeltki ostuhinda) ja millise osa eest selles vastutab pank, milliseks jääb tagasimakseplaan, võiks olla samuti kohtu kaaluda. Võlaamnestia ei anna hädavajalikku õppetundi, siluks vaid teed järgmistele rumalustele.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!