- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,73
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kodulaenu võlgnik võib saada õiguse nõuet ümber kujundada
Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja võlakaitse töörühma juht Ken-Marti Vaher ütles Äripäevale, et aus võlgnik peab saama võimaluse nõuet ümber kujundada ja makseid ajatada.
Järgneb Ken-Marti Vaheri kommentaar koduomanike võlakaitse seaduse teemal.
Majanduslangus on toonud mured paljudele kodulaenuvõtjatele. Töötuks jäämine ja sissetulekute kaotus on pannud löögi alla sadu peresid, kes veel paar aastat tagasi olid enamuse laenuandjate jaoks igati ahvatlevad kliendid. IRLi meelest ei taga tänased seadused laenuandjate ja laenuvõtjate mõistlikku tasakaalu, vaid on kaldu laenuandjate kasuks. See on eriti tulnud esile nüüd, kui laenuandjate suhtumine laenuvõtjatesse on võlgnevuste tõttu kõvasti muutunud. IRL peab vajalikuks meie õiguskorda sobiva nn koduomanike võlakaitse seaduse vastuvõtmist.
Selle väljatöötamiseks olen loonud Riigikogu õiguskomisjoni juurde vastava töörühma ekspertidest, kes nimetatud eelnõu ette valmistavad. IRL näeb lahendust nn isikulises võlakaitses, mis tähendaks nii võlgniku kui võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist kohtus. Selles võlakaitse menetluses aidatakse hättasattunud, kuid ausal võlgnikul oma võlgu ümber kujundada ja ajatada.
Kodulaenuvõlgnike suhtes peame võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgniku ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda siis, kui võlgnikule pole võla tekkimises midagi ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huve.
Samuti peame oluliseks lihtsustada võlavabastust, näiteks vajadust leevendada tänast kohustuslikku „tubli võlgnikuna“ käitumise tähtaega viielt aastalt kahele-kolmele, jättes samas kohtule võimaluse paindlik olla ja võlgnikele individuaalselt läheneda. Lisaks peame oluliseks keelata kodulaenuvõtjatelt täiendava tagatise nõudmise kinnisasja turuväärtuse languse tõttu.
Selle võlakaitse eelnõu põhjalik versioon valmib lähiajal ja tuleb veebruari keskel arutusele ka õiguskomisjoni võlakaitse töörühmas. Loodetavasti jõuame hiljemalt märtsis nimetatud eelnõu algatamiseni Riigikogus.
Jah, oma arusaama laenuvõlglaste aitamiseks on valanud eelnõu vormi nii Keskerakond kui SDE. Tunnustades neid algatusi näeb IRL sarnaselt mitmetele ekspertidele neis eelnõudes mitmeid tõsiseid puudusi. Olulisemaks miinuseks on kõigi kodulaenuvõlgnike ühe mõõdupuuga võtmine sõltumata makseraskuste ja kinnisvara ebaõige hindamise põhjustest, võlgniku enda käitumisest ja muud. Samuti ei arvestata juhtudega, kui näiteks võlglasel on mitu eluaset, eluase on omandatud edasimüügi eesmärgil, laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt, laen võeti mitmekesi, tagatise andis hoopis kolmas isik, laen ja pant olid edasi panditud ja muud sellist.
Väljapakutud must-valgest lahendusest ei võida keegi, sest tagajärjeks on kõikide laenude kallinemine ja seega kahjustuvad ka tulevaste laenuvõtjate huvid. Esmajoones toob see kaasa laenu omafinantseeringu suurenemise, laenutähtaegade lühenemise, tagatiste hindamise muutumise veelgi rangemaks ja loomulikult ka laenuintresside tõusu. Kokkuvõttes ei oleks suurel osal inimestest selliste lahenduste valguses enam võimalik kunagi eluasemelaenu saada. Ja seda ei saa lubada.
Lisaks läheb selline lähenemine vastuollu lepinguõiguse aluspõhimõttega pacta sunt servanda, mis tähendab, et sõlmitud lepingut tuleb täita. Võrdse kohtlemisega pole kooskõlas, et osa võlgnikke, kes ei pea võlga tagasi maksma, seatakse teistega võrreldes paremasse olukorda. See on pigem sarnane riigipoolsele sundvõõrandamisele ilma igasuguse hüvituseta.
Peale selle eksib Keskerakonna eelnõu põhimõtte vastu, et pant on realiseerimisõigus ja pandiese ei saa minna pandipidaja omandisse. SDE eelnõu tõsiseks puuduseks on aga, et mingit leevendust ei nähta ette praegustele laenuvõlgastele.
Küll aga olen nimetatud fraktsioonide esindajad kaasanud võlakaitse töörühma, et nad saaksid aidata kaasa koduomanike võlakaitse seaduse väljatöötamisele.
Autor: Kadrin Karner, Anne Oja
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele