Kuigi Reformierakond ei poolda Keski ja Sotside seaduseelnõud, mis sooviks, et kodu üleminekul pangale oleks võlg automaatselt tasutud, on nad nõus arutama samade erakondade teist ideed, mis keelaks kinnisvara turuhindade suure languse korral pankadel täiendavat tagatist nõuda.
„See on elementaarne loogika, et riik ei peaks ega saaks sekkuda juba olemasolevatesse lepingulistesse suhetesse pankade ja eraisikute vahel. See oleks pankade poolt väga kergelt vaidlustatav,“ kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Taavi Rõivas täna riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõusid, millega tahavad erakonnad muuta võlaõigusseadust nii, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekul hüpoteegipidajale oleks võlg lõplikult tasutud.
Rõivas rõhutas, et midagi sellist saaks teoreetiliselt kõne alla tulla üksnes tulevaste laenude puhul. Ta selgitas, et sel juhul küsiksid pangad täiendava riski maandamiseks laenuvõtjatelt kõrgemat intressi ja omafinantseeringut. „Tegelikult eeskätt noortele peredele oleks laenusaamine sisuliselt võimatu või väga raske,“ lisas Rõivas.
Lisatagatise küsimise õiguse äravõtmist pankadelt juhul, kui kinnisvara turuhinnad on langenud, tasub Rõivase sõnul isegi kaaluda. „Selles osas olen ma pigem päri, et võib tekkida olukord, kus inimene oma kohustusi panga ees korrektselt täidab, aga pangal tekib oma topeltkindlustamise soov. Selles osas oleme nõus konstruktiivselt arutama,“ rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rõivas usub, et nii pangad kui eratarbijad on praegusest majanduskriisist ja ka kinnisvarahindade olulisest kukkumisest palju õppinud, et liiga kergekäel laenamist pankade poolt ei tule ja ka inimesed oskavad oma laenuvõimet täpsemalt hinnata. „Kogemus, mis nii pangad kui inimesed on saanud, parandab tegelikult praktikat paremini, kui mistahes õiguskeskkonna muutus,“ lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!