- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõivas: uued töökohad toob kindlustunne
Tööpuudust on nimetatud me suurimaks probleemiks, ja õigusega. Kui me riigi rahanduse kontrolli all hoidmise ja majanduskeskkonna hoidmisega saame hästi hakkama, siis töökohtade liikumine kõrgema lisandväärtusega sektoritesse ei tule valutult, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.
Mitte ükski riiklik interventsioon ei loo nii palju töökohti kui heas korras riigirahandus ja usaldusväärne majanduskeskkond. Mida teha, et see keskkond soosiks reaalsete, ühiskonnale vajalike töökohtade loomist?
Esiteks - pole kahtlustki, et Eesti reaktsioon kriisile eelarvepoliitika kontrolli all hoidmise ning samas investeeringute suurendamise näol äratab positiivset tähelepanu. Harva kirjutatakse nii väikesest riigist nii kiitvalt ja nii tihti maailma majandusliidrite lugemislaual olevates väljaannetes. Pole põhjust kahelda, et osa positiivsest tähelepanust konverteerub konkreetseteks ärikontaktideks. Tööpuuduse tase on talumatult kõrge pea kogu Euroopa Liidus. Võtmeküsimus on, millisesse riiki uued, majanduskriisijärgsed töökohad luuakse.
Teiseks - kindlustunde alus on kokkuhoidlik ja targalt majandav riik. Võime häbenemata öelda, et oleme riigirahanduse Euroopa meistrid. Meie välisvõlg on ELi väikseim ka pärast kriisi, meil on alles arvestatav osa reservidest ning eelarvepuudujääk ei ole sel sajandil kunagi ületanud 3% SKPst. Seda olukorras, kus Maastrichti kriteeriumidele ei vasta ükski euroala riik. Meie oleme kõik kriteeriumid ausalt ja allahindlusteta täitnud ning seda pannakse tähele. Kui preemiaks on euro, on see kaalukas preemia. Õigete otsuste vilju naudime siiski juba varem - huvi tõusu Eestisse investeerimise vastu võib juba täheldada.
Kolmandaks - investeerime uue kasvu alustesse. Oleme hoidnud avaliku kulutamise kontrolli all, teinud raskeid ja valusaid otsuseid, kuid selle kõige valguses on erakordne, et investeeringud kõige olulisematesse valdkondadesse mitte ei vähene, vaid suurenevad. Haridusvaldkonna suurenev eelarve loob eeldusi uueks kasvuks, tee-ehitus ning põllumajandus leevendavad üleilmsest kriisist enim räsida saanud valdkondade probleeme. Ka otseselt tööpuuduse vastu suunatud meetmete rahastatus on pretsedenditult suur - 2010. aasta eelarves kokku ligi 4 mld krooni.
Neljandaks - euroraha aitab langust tasakaalustada. 2009. aastal tõime Eesti majandusse 2,5 korda rohkem välisraha kui aasta varem, tänavu soovime välisraha hulka veelgi suurendada.
Viiendaks - meil on kriisist väljumise strateegia. Mõnikord kostab hääli, et ootame euro ära, siis saame rihma lõdvaks lasta ja riigi rolli majanduses suurendada. Otse vastupidi - olen kindlalt veendunud, et Eesti eelarve peab samm-sammult tagasi tasakaalu ja ülejäägi poole liikuma, konkreetse eesmärgina näen eelarve tasakaalu aastaks 2013. Kui seda suudame, oleme riigirahanduse Euroopa meistrid ka kolme aasta pärast.
Taavi Rõivas
riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Reformierakond
Enimloetud
4
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele