Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) nimetab end oma kodulehel Eesti väärtpaberituru südameks. Põhimõtteliselt on see õige, kuid tuksub see süda mitte niivõrd turuosaliste, vaid rohkem iseenda, see tähendab aktsiaseltsi omanike jaoks: avalikku huvi pakkuva teabe e-kanali on EVK teadmata ajaks luku taha pannud ja kasumit mittetaotlev ettevõte näitab rekordilisi marginaale.
Juba mitu kuud ei ole olnud võimalik saada keskuse kodulehelt kätte avalikku teavet. Seda õieti detsembri algusest peale, kui Äripäev kasutas EVK-lt sügisel ostetud andmeid III pensionisamba miljonäridest artikli kirjutamiseks ning sellest paks pahandus tõusis.
Juurdepääsupiiranguga andmetele ligipääsu võimaldamise pärast tegi andmekaitse inspektsioon EVK-le ettekirjutuse. Ent sellestki on möödas kaugelt üle kahe kuu, aga viga EVK IT-süsteemis pole siiani parandatud. EVK võib elektroonilist avaliku teenuse kanalit kinni hoida, ilma et keegi EVK poole näppugi viibutaks. Andmeid saab EVK teatel siiski küsida - e-posti või telefoni teel. Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt ütleb, et see, kuidas registripidaja avalikustab andmeid, on EVK enda valida.
EVK vabandab kodulehel tehnilise rikke pärast. Tekib küsimus, et ehk on keskus ettekirjutusele järgnenud väärteomenetluse algatamisele üle reageerinud, sest rahamuret ei peaks EVK-l olema, et ta ei saaks üht IT-probleemi ära lahendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks ulatus EVK puhaskasumi marginaal tunamullu 34 protsendini - käive küündis 42,9 miljoni kroonini ja puhaskasum 14,7 miljonini. Dividende otsustas ettevõte maksta omanikele 17 000 krooni aktsia kohta, kokku 19,55 miljonit krooni. Väga head näitajad! Peaaegu nagu Tallinna Veel. Ainult et 30. märtsil 16. sünnipäeva pidav EVK asutati kasumit mittetaotleva aktsiaseltsina (!).
EVK sarnaneb pealinna vee-ettevõttega sellegi poolest, et tegemist on samuti monopoliga. EVK-le on riik piltlikult öeldes kandikule ette kandnud veel avarama turu - kõigi investorite väärtpaberikontod peavad olema registreeritud EVK keskregistris.
Ja kõik emitendid, kaasa arvatud näiteks pensionikogujad, kes näiteks vahetavad pensionifondi, maksavad kasumit mittetaotlevale EVK-le kõrgeid tasusid. 2008. aastal maksti keskregistrile erinevaid tasusid kokku üle 26 miljoni krooni, enamik nn hooldustasudena.
Buldooseriga kasumit kokku lükkav EVK peab Äripäeva meelest alandama oma teenustasusid. Ja kuna rahandusministeerium vaid kooskõlastab tasusid, siis kas või konkurentsiameti abiga, nagu on monopolide puhul tavaline praktika. Teiseks tahab Äripäev näha sellist EVKd, nagu iseloomustab keskus ise end kodulehel - kui avatud, tarka, professionaalset, vastutustundlikku partnerit turuosalistele.
Autor: 1185-aripaev