Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti märk - kas väike ablas vereimeja?
Kui Eestis antaks välja kõige juhtkonnasõbralikuma ettevõtte auhinda, oleks üks favoriite DSV Transport, kus juhid saavad palka, aktsiaoptsioone ja logistikafirmale ka teenust müüa, ironiseerib värske Äripäev.
Äripäev taunib selgelt sellist käitumist, see ei ole tööandja suhtes lihtsalt aus. Ning sügava kahetsustundega peame nentima, et selline juhtum pole esmakordne - välisinvestoritele võib ajapikku meist, eestlastest kujuneda pilt kui väikestest vastikutest vereimejatest, kes kooris laulavad: "Tooge oma investeeringud meile, meil on maailma parim majanduskeskkond!" Ning sinna juurde omaette ümisevad - ja me oskame väga edukalt matti võtta.
Sest tegelikult oleme me puukidest kirjutanud. 21. aprillil 2004 ilmus Äripäevas artikkel inimestest, kes oma juhitavale firmale ka lisateenuseid osutavad - Meelis ja Maire Milderi firma müüs Baltikale lipse, Oliver Kruuda firma hooldas Kalevi seadmeid, Urmas Sõõrumaa firma rentis Falck Balticule kontoripinda, Meelis Arumeele firma osutas Schenkerile lao- ja transporditeenuseid, Toomas Rüütmanni firma rentis Kommest Autole sõidukeid. 2007. aastal kirjutasime samas valguses ka Eesti rahvuslikust uhkusest - laevandushiiust Tallink. Täna saame endile vaid tuhka pähe raputades tunnistada, et üks suur puugipesa jäi meil kahe silma vahele.
Miks puugid üldse halvad on? DSV Transpordi pikaaegne juht Jaan Lepp ei näe selles, kui ettevõtte juhtkond oma töökohale teenuseid osutab, midagi halba. Vastupidi, ta on omaloodud süsteemi üle koguni uhke. "Kes jagab aktsiaid, kes optsioone, meie müüsime töötajatele autod. Sealt kõik alguse saigi," ütleb Lepp ning lubab pensionipõlves samal teemal kirjutada koguni raamatu kui positiivsest näitest ettevõtte juhtimisel.
Äripäeva arvates on asjal siiski halb mekk man. Esiteks, me ei kujuta hästi ette, kuidas juhtida mitmemiljonilise aastakäibega transpordifirmat kahe puhkepäevase tunniga nädalas, nagu üks asjaosalistest artiklis räägib. Paratamatult tuleb kahel toolil istuval inimesel tihtilugu valida, kas teha hetkel palgatööd või tegeleda oma firmaga. Ja pole just väga raske ära arvata, kummale poole vaekauss kalduma kipub. Teiseks, artiklis sõna saav audiitor arvab, et see on ebaloomulik ja ebatavaline olukord ning selline tegevus on lõppkokkuvõttes omanikule kahjulik. Ka konkureeriva ettevõtte juht leiab samas artiklis, et tegemist on huvide konfliktiga - nii pole võimalik ühise laua taga kliendile õiglastes tingimustes kokku leppida.
Ja kolmandaks, nii nagu eluslooduses ei pruugi peremeesorganism ehk välisinvestor tähelegi panna, kui väike puuk veidi ampsab. Ja nii nagu bioloogilised puugid, kipuvad ka juriidilised puugid haigust kandma - kui looduslik puuk keha halvata võivat entsefaliiti või borrelioosi, siis oma eraäri eelistav puuk aga palgatööd halvavat laiskust, lohakust, ükskõiksust.
Autor: 1185-aripaev