Juba kaks ja pool aastat, 2008. aasta suvest on valdav osa Eesti ettevõtteid näinud tegelikkust ootustele alla jäävat, mis omakorda on muutnud juhid pessimistlikuks ja prognoose tehes ettevaatlikuks. Nüüd võiks aga tõesti optimismidoosi suurendada ning investeeringute peale mõtlema hakata. Miks?

Esiteks, on näha sisetarbimise vähenemise möödasaamist. Seda näitab nii jaekaubanduse statistika kui ka mõningane tarbijate kindlustunde tõus sel sügisel.

Teiseks, nädala pärast avaldatav Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu number võib tulla üsna suure tõenäosusega Euroopa üks suuremaid. Rahandusministeerium prognoosib lausa 6%. Tingitud on see tööstustoodangu kümnendi suurimast kasvutempost, mis omakorda seotud eksporditurgudel läbilöömisega. Tuleb silmas pidada, et edukas eksport mõjutab tegelikult laiemat hulka ettevõtteid ja nende töötajaid, kui otseselt eksportivas ettevõttes tööl on. Näiteks ainuüksi Ericsson annab Eestis tööd kümnetele allhankijatele ja nende tuhandetele töötajatele alates elektroonikatööstusest kuni vedajateni välja.

Kolmandaks – business-to-business reklaam, mis on ajalooliselt hea indikaator majanduse seisu ja ettevõtete ootuste ning eelkõige nende investeerimise valmisoleku kohta. Novembris on siin näha üsna selget elavnemist ja üle mitme aasta võib sel turul enam raha liikuda kui aasta varem. Kasv pole suur, kuid trendi muutusest võib ehk juba rääkima hakata. On näha töökuulutuste kasvu, on näha välisinvestorite rahasüste.

Rõõmu teeb, et Eesti ettevõtjad on au sisse tõstnud senisest enam talupoegliku suhtumise enda arendamisse. Keskendutakse valdkonnale, mida teatakse, kus end tugevana tuntakse. Ning nagu oleme kuulnud pankureid kurtvat – ei laenata enam kergekäeliselt, üritatakse ise investeerida. Kuigi ettevõtluse arenguks on võõrkapital ülioluline, on suhtumise muutumine pangalaenu vaid tervitatav.

Tulles tagasi juhtkirja pealkirjas toodud mõtte juurde optimismidoosi suurendada, ei taha Äripäev üles kutsuda reaalsustaju kaotama. Endiselt peab kulusid rangelt kontrollima. Endiselt peab investeerimisotsuste ja nende rahastamise taga olema kaine analüüs. Kuid praegu näib, et nüüd on ettevõtte juhil aeg hakata mõtlema kasvamise peale. Aeg hakata oma firma kasvu mitte ainult prognoosima, vaid ka astuma samme selles suunas. Olgu needeks siis kliendibaasi suurendamine, uued teenused/tooted või ülesostmised.

Võimalik, et hakkab paistma pikalt oodatud uus laine. Ja kes meist ei tahaks olla esimeste seas, kes selle ära tabavad? Isegi, kui ta ei ole nii kõrge, kui buumiajal. Kuid edasi viib ikka.

Autor: 1185-aripaev