Nõuame ajakirjandusvabadust!

Eile võttis riigikogu napi kuid täpse häälteenamusega vastu nn allikakaitseseaduse ning nüüd sõltub Eesti ajakirjandusvabadus vaid president Toomas Hendrik Ilvesest.

Äripäevale tundub, et me riiki juba aastaid valitsenud reformierakond on Eesti rahva (ja ajakirjandusega) tegemas mingit võikamat sorti katset, läbi viimas mingit uurimust, et kui pikalt ja kui tugevat survet me kannatada jaksame. Et kus on see piir, mil tuim eestlane plahvatab? Tänavale tuleb ja meelt avaldama hakkab? See piir on lähedal. Kuid täna me ei lähe veel tänavaile skandeerima, vaid avaldame meelt siinsamas, oma veergudel. Nii teevad täna kõik suuremad Eesti väljaanded. Äripäev usub, et Eesti ajakirjandus on nii täna kui ka võimalikes ajakirjandusvabadust ohustavates kohtuasjades solidaarsed.

Seega leiame täna koos teiste EALLi liikmeslehtedega, et see eelnõu on ohuks Eesti ühiskonna demokraatlikele põhiväärtustele ning sealhulgas demokraatia nurgakiviks olevale ajakirjandusvabadusele.

Sest Äripäeva arvates võib ennetava kahjuhüvitise mõiste sisseviimine seadusesse heidutada kodanikke oma arvamust (nt poliitikute suhtes) karistuse kartuses avaldama. Kui seni kompenseeriti sõnavabaduse rikkumist lähtuvalt toimunud teost, siis nüüd on sisse toodud karistuslik funktsioon võimalike tulevikutegude eest, mis ei ole omane demokraatlikule riigile. See on omane autoritaarsele riigile. Pealegi, see seadus ei puuduta ainult meediat, see puudutab kõiki, kus sõna võtavad – olgu siis blogides, tänaval meelt avaldades või e-kirja saates.

Äripäev kutsub koos teiste lehtedega presidenti üles seda seadust mitte välja kuulutama, kuna selle seaduse rakendamine võib tähendada lõppu Eesti senisele 18-aastasele eduloole.

Kuidas on üldse ühes tänapäeva demokraatlikus vabariigis võimalik niiviisi meediat suukorvistada? Paradoksaalselt võeti ajakirjandusvabadust piirav seadus vastu seni end parempoolsete erakondadena deklareerinud Isamaa- ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna liikmete ühisel nõul. Kuna üks reformierakondlane, Hannes Astok eile puudus, siis tuli võimuerakondadele meie suureks üllatuseks appi roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg! Miks? Kas küsimus isiklikus vimmas Eesti ajakirjanduse vastu? Sest eks ole Strandberg meiegi lehes üsna palju negatiivset tähelepanu saanud. Nii või teisiti, Strandbergil on nüüd reformierakonnalt midagi vastu saada. IRL on oma palga – valimispropagandaks kasuliku võlakaitseseaduse juba kätte saanud.

Sisuliselt olid selle seaduse poolt ka keskerakondlased ja roheline Mart Jüssi, kes jätsid lihtlabaselt hääletamata. Jah, ühest küljest võivad nad hakata nüüd rääkima, et nemad pole selle seaduse poolt hääletanud, kuid selge on üks – ka mittehääletamine on seisukohavalik. Lihtsalt käed rüpes pealt vaadata, kuidas keegi oma olemasolu eest heitleb on kuritegelik.

Vastu julges sellele seaduseelnõule hääletada vaid 12 parlamendi liiget – kuus sotsi, kolm rohelist ja kolm endise rahvaliidu fraktsiooni liiget. Olge te tänatud.

Autor: 1185-aripaev