• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võtame kohtutäiturid avalikkuse kontrolli alla!

    Selle nädala sõna on pistis. Nädalavahetusel peeti kinni pealinna kõrge munitsipaalametnik juht ja kohtutäitur, nädala alul veel üks politseiametnik ja üks tolliametnik, sama süüdistusega astus kohtu ette veel üks pealinna ametnikest.

    Äripäeva arvates ei ole kohtutäiturite tegevus piisavalt avalik. Avalikkusel puudub igasugune ülevaade, milliste lepingutega kohtutäiturid tegelevad, millised on nende majanduslikud huvid, nende sissetulekud ja võimalikud sidemed.Kui möödunud nädalavahetusel selgus, et kohtutäitur Priit Lantin maksis Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juht Kaimo Järvikule 9500 eurot nö eksklusiivlepingu eest, tundus see esmapilgul kummaline – ükski inimene ei osanud undki näha, et kohtutäitur võiks oma tegevusega nii palju raha teenida, et sellest enam kui 12 000 krooni igakuiselt pistise maksmiseks kulutada. Seda ajal, mil riigi keskmine brutokuupalk on enam-vähem samas suurusjärgus. Eile ilmunud Eesti Päevalehe arvutuste kohaselt teenis nimetatud täitur aga ainuüksi eelmisel aastal selle lepingu pealt vähemalt 3 miljonit krooni! Kusjuures, leping sõlmiti juba aastal 2008 ning Päevalehe arvutuse üsna pessimistlikud, Päevaleht võttis nimelt arvutuste aluseks eelduse, et Lantinil õnnestus kätte saada vaid pooled talle eraldatud nõuetest!
    Võrdsustame kohtutäiturid ettevõtetega. See tagaks, et ka kohtutäiturite majandusaasta aruanded oleks sarnaselt teiste ettevõtetega äriregistrist avalikult kättesaadavad. Praeguse kohtutäituri seaduse kohaselt käsitletakse kohtutäiturit raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana, kes aga ei pea majandusaasta aruannet äriregistrile esitama.Veel üks ettepanek. 2008. aasta 9. mail kirjutasime, kuidas mõnest kohtutäiturist sai ühtäkki kinnisvaramagnaat, kuna ta nii mõnedki oma ise sundmüüki pandud kinnisvarast oma sugulaste-tuttavate kaudu imeodavalt omale sai.
    Kohtutäiturid esitagu majanduslike huvide deklaratsioone. Toona tegime ettepaneku, et ka kohtutäituritelt tuleks hakata nõudma majanduslike huvide deklaratsioone – mis sest, et tegemist eraettevõtjatega. Teeme sellegi ära!Kui kohtutäiturid oleks kohustatud täitma majanduslike huvide deklaratsiooni, oleks nende tööpõld tükk maad läbipaistvam. Eriti kui täiturite deklaratsioone aasta-aastalt võrrelda - kuidas on kinnisvaratükid liikunud. Jah, ilmselt tuleks deklareerida ka täituritega seotud isikute – abikaasa/elukaaslane, õed-vennad, vanemad – majanduslikud huvid, sest magusad kinnisvaratükid ei tarvitse olla enda nimel.
    Üks märk, et midagi on kohtutäituritega mäda, on veel. „Mullu said kohtutäiturid justiitsministeeriumilt seitse korda rohkem distsiplinaarkaristusi kui aasta varem, rikkumised tõi päevavalgele tihenenud kontroll,“ kirjutasime aasta eest, veebruaris 2010. Värskeid andmeid veel ei ole, kuid mullu tõid suurimad rahatrahvid kaasa sissenõudjatele raha edastamisega viivitamine ning ametikonto segaminiajamine isikliku kontoga.Seepärast on Äripäeva arvates käes aeg muutusteks. Tõsi, käesoleva aasta algusest juba kehtib kohtutäituritele uus kord, mille kohaselt ei saa asutused avalik-õiguslikke nõudeid enam otse kindlale täiturile suunata, vaid need lähevad jagamisele kohtutäiturite koja kaudu. Takkajärele kõlab lausa irooniliselt, et suurim uue korra vastane oli mupo juht Kaimo Järvik!
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.