- OMX Baltic0,44%301,66
- OMX Riga0,19%895,1
- OMX Tallinn0,2%2 066,57
- OMX Vilnius0,04%1 194,92
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 300,00%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 1000,27%8 742,08
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,99
- OMX Baltic0,44%301,66
- OMX Riga0,19%895,1
- OMX Tallinn0,2%2 066,57
- OMX Vilnius0,04%1 194,92
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 300,00%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 1000,27%8 742,08
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,99
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kultuuride kokkupõrge lõhub ettevõtte näo
Kui puudub üksmeel sõprade seas, siis neil kuidagi ei vea ja rist ning viletsus on nende ettevõte.
Äripäeva hinnangul alahindavad välisinvestorid kultuuride kokkupõrget. Alusetult kiputakse arvama, et üks süsteem sobib igale poole või üks juht suudab ohjata kõikjal.
Kultuuride erinevus on paratamatus. Just heas mõttes vastandumine ja erinevusest tõmbavad piiri rahvuste ja nende kultuuride vahele. Tõsi, kultuuride kokkupõrget toidavad sageli eelarvamused ja stereotüübid, kuid nendega arvestamata jätmine võib valusalt kätte maksta.
Sageli tuuakse võõramaise juhi toomise põhjenduseks uuendus- ja värskendamisvajadust. See on mõistlik siis, kui ettevõte ei toimi. Vastupidisel juhul toob see kaasa sisemised probleemid, mille tulemuseks on langev turuosa ja lagunev ettevõte, mida ilmekalt tõestab ERGO näide.
Muidugi on ERGO juhtumis oma rolli mänginud ka kogu maailma tabanud majanduskriis, kuid see ei ole piisav põhjus alahindamaks süsteemi ja kultuuride põrkest tekkivaid ebakõlasid. Pigem võimendas majanduskriisi tingimustes vajalik otsustusjulgus ja -kiirus konfliktide eskaleerumist.
Ka Eesti ettevõtjad on kogenud, et laienedes uuele turule ei saa ülesehitusetapis kasutada kohalikke juhte. Väitel on alus, kuid vastuargumendiks ta ei sobi, kuna käesoleval juhul teeme juttu juba ülesehitatud ja seni hästi toimivatest ettevõtetest.
ERGO juhtum ei ole esimene kord, kui edukas Eesti ettevõte pärast välismaiste omanike jõulist sekkumist ja maatriksjuhtimise sisseviimist töötajatest tühjaks jookseb. Eelmise aasta oktoobris kirjutas Äripäev, kuidas Swedbankist on paari aasta jooksul lahkunud mitmed hinnatud juhid, kes tänaseks töötavad konkurentide juures või on asunud ettevõtjate ridadesse. See juures nii mõnigi juht on lahkudes kaasa tõmmanud ka alluvaid. Ka Swedbanki turuosa langeb.
Sarnased arengud on toimumas ka teistes ettevõtetes. Näiteks lahkus Tele2st sel kevadel kolm pikaajaliselt ettevõttes töötanud juhti eesotsas juhatuse esimehe Toomas Tiiveliga. Kuidas kujunevad Tele2 organisatsioonisisesed arengud leeduka Mindaugas Ubartase all, näitab aeg.
Baltimaad ei ole Balkanimaad. Uuringud on korduvalt tõestanud, et eestlased sarnanevad oma meelelaadilt ja tõekspidamistelt pigem põhjamaadega, mitte Kesk- ega Ida-Euroopaga. Ennem võib sarnaseid jooni leida Balkani ükskeelsetel rahvastel kui Baltimaade eripalgelistest kääbusriikidest.
Laulva revolutsiooni aegadel tekkinud pettekujutelm Balti ühtsusest on kadunud. Eestlaste, lätlaste ja leedulaste suhted meenutavad Krõlovi valmi vaimus sõprust: üks tahab pilvi lennata, teine ronib tagurpidi, kolmas kisub vette. Kolme rahva ühte patta panemine on kõrvetanud mitmeid sõrmi. Ilmekaks näiteks on koostöö ühise tuumajaama osas: ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.
Muutusi tuleb juhtida. Erinevate kultuuride kokkupõrked ei ole vältimatud. Kuid selleks tuleb ühelt poolt selgelt mõtestada ja selgitada muutuse eesmärk. Ning teiselt poolt teadvustada ja arvestada kultuuride erinevustega. Seda eriti väikeriikides- ja rahvastel, kus identiteedi küsimus on olemuslik ja terav.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
1
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
2
4
Viimased uudised
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee