Euroala Kreeka lahkumiseks valmis

Mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma mõttes kõrgetasemelisel konverentsil viitas sellele laias laastus kaks tõdemust. Esiteks märkisid mitmed otsustajad, näiteks Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, et võrreldes paari aasta või isegi aasta tagusega, on Euroopa end piisavalt kogunud ja loonud vajalikud mehhanismid, et Kreeka lahkumisest tulenev tagasilöök ei oleks hävitav, vaid pigem häiriv. Teiseks aga kordunud repliigid, et pall on Kreeka poolel.Ehk et partnerid on teinud kõik endast oleneva ning edasine on kreeklaste otsustada. Veel aasta tagasi poleks see olnud võimalik. Näiteks, kui Kreeka peaminister George Papandreou teatas novembris ootamatult, et kavatseb Kreeka uue abipaketi rahvahääletusele panna, sunniti teda oma sõnu sööma ja lõppkokkuvõttes ametist lahkuma.

See, et euroalast lahkumine pikemas plaanis on kreeklastele kahjulik, ei eita nad ka ise. Kuid küsimus on, kuidas seda vältida? Ühtegi realistlikku stsenaariumi laual praegu ei ole. Tingimuslikud abipaketid ja nn karistusmehhanismid ei aita reaalselt Kreekat august välja.

Seda mõistavad hästi ka euroala liidrid, kes väljastasid eelmisel nädalal Kreekale 4,2 miljardit eurot ja seda vaatamata ebakindlusele, kas tulevane valitsus jääb kinnitatud abipakettide juurde. Kreeka antud abi, mis moodustab 177% SKTst, ei maksa riik praegustel tingimustel mitte kunagi tagasi. Isegi usul, et Kreeka seda suudab, ei ole enam turuhinda. Näiteks suuremad Briti kihlveokontorid vastavaid panuseid enam vastu ei võta.