Näib, et võlakriis sai lõpuks lahenduse

Pärast seda, kui Kreeka peaminister George Papandreou teatas ootamatult, et kavatseb Kreeka uue abipaketi rahvahääletusele panna näib, et kriis sai lõpuks lahenduse. Peatselt kuuleme kas Kreeka pankrotist või euroliidust väljaviskamisest või kõigest korraga.

Maailma meedias kajav pettumus on kõrvulukustav. Äsja tuli teade, et George Papandreou kutsuti vaibale mitte ainult Euroopa, vaid maailma liidrite ette Cannes’i G20 kohtumisele kolmapäeval. Vaevalt, et sellest midagi sisulist muutub. Sõna on teele lastud ja seda enam kinni ei püüa.

Veelgi vähem on mõtet ära oodata rahvahääletus, sest pole teada ei hääletusel püstitatav küsimus ega hääletuse toimumisaeg. Küll on aga etteaimatav selle tulemus. Aga seegi pole kõige olulisem, sest Kreeka andis selge signaali, et kohustused käivad talle nii majanduslikult kui ka poliitiliselt üle jõu ning ta on nõus riskima. Loobuma nii eurost kui ka ilmselt Euroopa Liidust.

See on kindlasti tugev löök nii majanduslikult, poliitilisest kui ka sotsiaalselt. Kuid ei maksa sellesse kinni jääda, vaid vastupidi - astuda veelgi konkreetsemaid ja jõulisemaid samme. Nõustun nende analüütikutega, kelle arvates saab Kreeka pankrotistumisest nii reaalmajandus kui ka finantssektor tugeva hoobi, kuid sisuliselt midagi ei muutu, sest kreeklaste ettearvamatud ja isekad otsused annavad täpselt sama tulemuse. Lõputu õuduse asemel võiks nüüd asuda õudse, kuid kiire lõpu otsinguile. See lööks õhu vähemalt puhtaks.

Hea seegi, et Eesti pole läbi EFSFi panustanud Kreekasse veel sentigi. Kreeklaste nn päästmise asemel võiks vastavat raha kulutada võimalike riskide maandamiseks: näiteks vajadusel kulutada pigem ülejäänud Euroopa pankade kindlustamiseks. Kreeka abipakettide aeg on lootusetult möödas.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul