Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Allar Jõks: sulide osalemine poliitikas muudab riigi hapraks

    Endine õiguskantsler Allar Jõks kirjutas jaanuaris 2011 Äripäevas erakondade rahastamisest artikli, mis on täna veelgi päevakajalisem.

    Äripäev taasavaldab artikli täies mahus.
    Ühe suurettevõtte juht väitis mulle, et viimaste "hinnakirjade" järgi maksab seadusmuudatus ilma läbisurumise garantiita alates 0,5 miljonist kroonist ehk uues vääringus siis 32 000 eurost. Lahendused, kuhu ja kuidas raha kanda, olevat olemas.
    See ärimees ei olnud tõenäoliselt mures selle pärast, kas seadusemüüjad on kampaaniaga "Euro hindu ei tõsta" ühinenud või mitte. Pigem keeldus ta uskumast, et Eestis pole ühelgi õiguskaitseorganil enam pädevust sellise väite tõepära kontrollida. Ja seda põhjusel, et tegu, mis pole karistatav, ei ole ka uuritav.
    Ainukeseks erakonna varjatud rahastamise menetlejaks on alates 1. aprillist Eestis meedia. Kui isik meedia süüdistusega ei nõustu, siis ainuke võimalus tõe väljaselgitamiseks on pöörduda kohtusse oma au ja väärikuse kaitseks. Siin tuleb muidugi arvestada, et kohtus saab kaitsta vaid seda, mis olemas on.
    Parlamentaarset demokraatiat võib vaadata kui ideede turuplatsi. Või kui heitlust, kus poliitilised jõud püüavad võidu edastada oma sõnumit. Kui keegi saab tänu suuremale rahakotile tõe monopoli, on võistlus läbi. Poliitikas defineeritakse edu valimistel jaotatava võimu kaudu ja selle saamiseks on vaja raha ja see raha on jaotatud kaheks suureks kuluartikliks: erakondade ülalpidamine ja erakondade kampaaniad. Viimane kümnend Eesti poliitikas on näidanud tugevat kausaalset sidet erakondade kulutatud raha hulga ja valimisedu vahel.
    Erakondade võlgnevused ja võime võlgu seaduslikult tagasi maksta on muutnud erakonnademokraatia haavatavaks. Seda põhjusel, et sulide osalemine poliitikas muudab riigi hapraks. Erakondade rahapuuduse paratamatu tagajärg on poliittöö maksumaksja raha eest sõltumata sellest, kas tegu on riigiasutuse või omavalitsusega. Teisisõnu võimendub riigiaparaadi parteistamine.
    Erakondade kesise majandusliku seisuga võib olla põhjendatud ka teiselt riigilt raha küsimine ja riigikogu ootamatult üksmeelne otsus keelatud annetuse vastuvõtmine dekriminaliseerida. Õiguskaitseorganid on pärast riigikogu otsust kimbatuses, sest ei tea, mida kogutud materjaliga pihta hakata. Mõjuvõimuga kauplemist, usalduse kuritarvitamist või keelatud majandustegevust on keeruline tõendada.
    Erakonna õiguslik vastutus varjatud annetuse vastuvõtmise eest on puudulik. Kui erakonna tegevus raha hankimisel võib kujutada ohtu Eesti julgeolekule, peaks selline tegevus olema kontrollitav ja karistatav. Kui Eesti riik ei taha kontrollida erakondi, riskib ta võimalusega, et tema erakondi hakkavad kontrollima teise riigi erakonnad. Seetõttu kujutab ohtu Eesti julgeolekule nii varjatud raha küsimine võõrriigist kui ka sellise raha küsimise dekriminaliseerimine riigikogus esindatud erakondade poolt.
    Õiguskaitseorganid on erakonna rahastamise väärjuhtude uurimisel olnud tagasihoidlikud. Kui tegemist on erakonna rahastamisega, piisab prokuratuuril mõnest tunnist, et väljastada pressiteade kriminaalasja algatamata jätmise kohta. Ainsaks "töövõiduks" võib pidada erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid karistamist selle eest, et nad deklareerisid sinisilmselt, et on võtnud laenu isikult, kellelt seadus keelab laenamist.
    Aastaid on räägitud sellest, et erakondade rahastamise kontrollorgan peab olema sõltumatu, pädev ja piisavate ressurssidega. Erakonnaseaduses novembris 2010 tehtud muudatused ei ole piisavad loomaks sellist kontrollorganit. Viimase kuu jooksul on korduvalt avalikkuses viidatud, et kapo näol on meil tõhus erakonna rahastamise kontrollorgan. Paraku on kapo eesmärgid teised - mitte erakonna rahastamise kontrollimine, vaid julgeolekuohtude ennetamine. Kui erakonnale küsitakse varjatult raha mitte idanaabrilt, vaid kohalikelt ärimeestelt, siis see jääb kapo tegevusraadiusest välja.
    Millised võiksid olla konstruktiivsed lahendused? Pakun välja viis ettepanekut.Täiendada riigieelarvest erakondade rahastamise normistikku selliselt, et tulevikus võiks riigieelarvest tehtavaid eraldisi kasutada vaid erakonna mõistlikus suuruses isikkoosseisu ja kontori ülalpidamiseks. Valimiskuludeks võiks erakond raha kasutada vaid tulumaksuvabalt saadud annetustest, seejuures nii füüsilisel kui juriidilisel isikul peaks olema annetamisel ülempiir.
    Vähendada erakondade vajadust raha järele. Valimiste raha on alati vähe. Seetõttu on ainus võimalus vähendada survet kampaania rahastamisele. Kõige mõjusam teadaolev kulude vähendamise viis on mingite kanalite keelamine või valimiskampaania andmine maksumaksja ülalpeetavasse ringhäälingusse. Samuti on võimalik seada kampaania maksumusele ülempiir.
    Tagada kontrollorgani sõltumatus ja piisavad vahendid tegevuseks. Riigikogus esindatud erakonnad peaksid nimetama komisjoni koosseisu erakonnast sõltumatud liikmed, kes on laitmatu reputatsiooniga ja vastavate teadmistega. Ja kes ei kardaks oma mainet "rikkuda" Eesti poliitilise eliidi silmis. Ainult nii on võimalik vältida kontrolliorgani muutumist Tõekomisjoniks.
    Taastada õiguslik vastutus erakonna varjatud rahastamise eest. Vaid tõhus ja järjekindel järelevalve võib tuua muutusi poliitilises kultuuris. Tuletame meelde, kui palju muutis ärikultuuri Diveci juhtum. Ümbrikupalga maksmine töötajale ei erine varjatud raha maksmisest erakonnale. Poliitilise otsustusmehhanismi läbipaistvus ei ole vähem kaitset vääriv väärtus kui laekuvad maksud. Seega on möödapääsmatu luua õiguslik vastutus erakonna poolt varjatud annetuse vastuvõtmise eest.
    Muuta poliitilise otsustusprotsessi läbipaistvus üheks valimisdebati teemaks. Eestis ei ole toimunud intelligentset arutelu erakonna rahastamise üle. Riigikogu kui erakonnapoliitiline kogu ei ole selleks sobiv. Kuigi erakonnad võistlevad võimu pärast, siis erakondade rahastamine, nagu ka riigikogu liikmete töö tasustamine, on üleerakondlikud küsimused. Eesti valija on siiani läbi sõrmede vaadanud sellele, kas erakonnad mängivad ausa mängu reeglite järgi või mitte. Vähemalt kinnitab seda senine valimispraktika.
    Valijahariduse lahutamatuks osaks peaks saama teadmine ausa rahastamise mõjudest ja ohtudest. Vaid sellise debati kaudu on võimalik kujundada väärtushinnanguid ja hoiakuid. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. Selle põhitõe eiramise tagajärjeks võib olla rahvavõimu hääletu alistumine rahavõimule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Ühel väikeettevõtete universaalteenuse murel puudub endiselt lahendus
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.