Euroopa majanduspoliitilist arutelu mõjutab loosung, et nüüd võiks ometi lõpetada kärpimise ja hakata rohkem tähelepanu pöörama majanduskasvule.
Kõrvalseisjal on kindlasti tekkinud küsimus: „Kus te, veidrikud, siis varem olite?“ Võtku Euroopa aga rohkem laenu ja kulutagu. Siis kasv kah justkui kiirem ja saabki euro-ala võlanäitajad kiiremini langema.
Esialgne loosung on õnneks viimastel nädalatel asendumas realistlikuma aruteluga. Selgub, et tähtsamad selle väite esitajad kasvu ja eelarvedistsipliini vahel erilist lõhet ei näegi.
Euroala keskmine kasvunõrkus ei tule siiski kaugeltki vaid kogunõudluse juhuslikust kiratsemisest, taustal on suured struktuursed probleemid nii euroalal tervikuna kui olulistes liikmesriikides.
Loe reedesest Äripäevast, missugused on riigi toetava mõju olulised tingimused.