7. august 2012 kell 4:01

Sester: ESM on ühistupank

ESM on oma sisult euroala riikide kokkuleppeline ühistupank. Selle organisatsiooni liikmed võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala ( ka teiste euroala liikmesriikide) majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, organisatsioonilt laenu võtta (finantsabi saada), kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Viimastel kuudel on Eestis järjest rohkem räägitud sellest, et kas me ikka peame Euroopa finantskriisi piirkondadesse raha panustama. Oleme ju väikesed oma mahtude ja võimaluste osas. Varasemalt peaasjalikult euroskeptikute huulil olnud hüüdlaused on vaikselt leidnud pinnast ka laiema üldsuse seas. Ka üks minu tuttav ettevõtja küsis vaid mõned päevad tagasi, et miks me neid rikkaid kreeklasi ja hispaanlasi toetame. Parem teeme teed korda.

Ja alles peale pikka seletamist, mis väärtusi kannab endast Euroopas olemine, miks ESM luuakse ja millised on meie siirded Euroopa finants- ja majandusturgudega, palju me Euroopalt saame toetusi ja palju tagasi maksame, küsis ta, et miks seda infot ei avaldata, miks seda lahti ei seletata. No on seletatud küll ja teen seda siinkohal lühidalt veelkord.

Maailma majandust 2008. aasta lõpul tabanud finantskriisil on olnud rida kahjulikke tagajärgi EL-i liikmesriikide majandusele - finantsturgude suur ebastabiilsus, majanduslangus, eelarvepuudujääkide ja võlakoormuste süvenemine. Mõne liikmesriigi finantsraskused võivad põhjustada tõsise ohu kogu EL-i finantsstabiilsusele. Tuletan siinkohal meelde, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009 aastal ligi 15%. Maksutulud vähenesid drastiliselt, majandus oli käpuli ja riigi reservid sulasid nagu varakevadine lumi. Tänu ühelt poolt rasketele kärpeotsustele ja teiselt poolt varasemalt kogutud reservidele suutsime sellest august välja tulla.

Et toetada finantsraskustes liikmesriike ja seeläbi kaitsta EL-i finantsstabiilsust, on EL-is loodud stabiliseerimisele orienteeritud tegevuste pakett. ESM on selle paketi üks osa. ESM luuakse rahvusvahelise finantseerimisasutusena ning tema loomisel on konkreetne eesmärk – anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Rõhutan, et abi saab anda vaid rangetel majanduspoliitilistel tingimustel.

ESM on oma sisult euroala riikide kokkuleppeline ühistupank. Selle organisatsiooni liikmed võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala (ka teiste euroala liikmesriikide) majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, organisatsioonilt laenu võtta (finantsabi saada). Piltlikult väljendudes on tegu olukorraga, kus euroala liikmesriik ei suuda oma majandusliku olukorra tõttu oma tegevuse rahastamiseks finantsturgudelt täiendavaid vahendeid laenata, mis euroala seotuse tõttu võib kaasa tuua majandusliku ja finantsilise julgeolekuohu teistele euroala liikmesriikidele. Euroala tiheda majandusliku ja finantsilise seotuse tõttu võivad finantsraskused ühes liikmesriigis kiiresti doominoefektina levida teistesse riikidesse, seades ohtu üldise finantsstabiilsuse. Kriisiolukorrad, mis mõjutavad riigi ligipääsu laenurahale, võivad olla põhjustatud väga erinevatest sündmustest ja olla mõjutatud näiteks kasvõi naaberriikide finantsraskustest.

ESM-is osalemine on Eesti jaoks tagatis, et majanduslikesse raskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala kui terviku julgeolekut ning ei ohusta seeläbi ka Eesti finantsstabiilsust. Samas ei saa ESM-i tähtsuse ja vajalikkuse hindamisel Eesti jaoks mööda vaadata võimalikust olukorrast, kus me ise peame oma majanduse ja rahanduse stabiliseerimiseks välist toetust küsima. Kuigi Eesti riigi eelarvepoliitika on olnud konservatiivne ning iga täiendava kohustuse võtmist kaalutakse põhjalikult, annab ESM-iga ühinemine meile pikaajalise tagatise saada laenu riigi toimimise ja võlakohustuste teenindamise tagamiseks kriisiolukordades, mil riigil puudub üldse ligipääs laenurahale või on pakutava laenu tingimused selgelt ebamõistlikud.

Just sellistes olukordades on olnud Island, Läti, Iirimaa, hiljem Portugal ja Kreeka ning nüüd juba ka Hispaania ja Küpros. Kui võime nentida, et nimekirjas eespool olevad riigid on oma lubadused kreeditoride ees täitnud ning võimelised oma rahastamisvajadused turul rahuldama, siis Kreeka puhul on täna üleval küsimus, et kas täidetakse võetud kohustusi ning viiakse ellu lubadusi, mis rahastajatele on antud. Ja just siin peame olema ühel pool rindejoont kõigi varasemate skeptikutega. Järeleandmisi ei tohi teha! Ei tohi vahet olla, kas rahastajaks on EFSF, IMF või tulevane ESM. Kui lubadusi ei täideta, siis uut rahasüsti peale ei tule.

Ning lõpetuseks mis puudutab meie rahalisi suhteid Euroopaga, siis oleme endiselt netosaajad. Eesti sai Euroopast 2007-2013 struktuuritoetusi ligi 3,5 miljardit eurot ja Euroopasse maksime ligi miljard eurot. Ja siinkohal ei räägita garantiidest, vaid reaalrahast, mis Eesti on saanud!

Autor: Sven Sester, Harry Tuul

Hetkel kuum