• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 17.01.19, 16:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fookuses viisid, kuidas küberpätid ettevõtetelt raha välja petavad

Küberkurjategijad võivad ettevõtetelt raha väljapetmiseks kasutada nii keerulisi kui ka primitiivseid skeeme, mängides eelkõige inimliku eksimuse peale.
Tihtilugu ei peitu ettevõtte küberturvalisuse nõrgim lüli mitte tehnoloogias ning sellel, kas mõnel petturil õnnestub sisse häkkida, vaid inimlikul eksimusel. Selleks piisab näiteks õngitsuskirja lingil klikkimisest või sellel, et mängitakse inimestes piinlikustunde tekitamise peale.
  • Tihtilugu ei peitu ettevõtte küberturvalisuse nõrgim lüli mitte tehnoloogias ning sellel, kas mõnel petturil õnnestub sisse häkkida, vaid inimlikul eksimusel. Selleks piisab näiteks õngitsuskirja lingil klikkimisest või sellel, et mängitakse inimestes piinlikustunde tekitamise peale.
  • Foto: EPA
Nii on näiteks neist kõige keerulisem ja kurjategijatele tulutoovam skeem, kus häkitakse kahe ettevõtte vahelisse meilivahetusse, seda jälgitakse ning pikema meilivestluse ühes etapis esinebki kurjategija partnerettevõttena ja esitab arve, milles palub muuta pangakonto andmeid, millest ka Äripäev on varem kirjutanud.
Teisalt võib kurjategija saata massiliselt laiali meile, mille üksikud õnnestumised muudavad ettevõtmise õnnestunuks. Sel puhul võib olla ka palju abi teiste teavitamisest.
Seetõttu tuligi seekordses "Viimase mudeli" saates juttu küberhügieenist – millised on nõuanded, kuidas kaitsta enda ettevõtet selle vastu, et ühel hetkel on raha kontolt läinud või tuleb informatsiooni päästmiseks mingi summa välja käia.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Külas on RIA küberturvalisuse teenistuse juhtivanalüütik Lauri Tankler ning Telia ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna. Saatejuht on Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele