Kristi Kool • 5 aprill 2019

Kui palju mänguruumi annab kinnisvara hindamisakt?

Maapiirkondades on hindamistöö sageli keeruline, sest pole toimivat turgu ja võrreldavat kinnisvara. Sellisel juhul peab hindaja tööst keelduma, sest pangale sobivat dokumenti pole võimalik koostada, rääkisid hindajad Kertu Ehaviir ja Marko Laur Äripäeva raadio „Uus Maa Kinnisvarasaates“.

Uus Maa Kinnisvarabüroo hindajad Kertu Ehaviir ja Marko Laur  Foto: Kinnisvarauudised

Uus Maa Tartu kutseline hindaja Marko Laur puutub selle probleemiga kokku, kui ta palutakse hindama mõnd Lõuna-Eesti väikest tootmishoonet või muud mitteelukondlikku kinnisvara.

"Kui ei ole võrdlustehinguid, mille järgi hinnata, siis ärikinnisvara saab hinnata ka tulumeetodil, mis tähendab, et antud hoone suudab teenida näiteks teatud üüritulu kuus. Aga kui piirkonnas pole ka üüriturgu, kui turg ei toimigi, siis me ei saa hinnata turuväärtust. Siis tuleb keelduda," rääkis Laur.

Kertu Ehaviir kinnitab, et Tallinna ja ka üldiselt Harjumaa elukondliku kinnisvaraturul õnnestub akt reeglina teha, aga on temalgi ette tulnud keerulisemaid objekte, millega pole võrdlusbaasi. „Näiteks suured renoveeritud talukompleksid. Inimesed on sinna pannud sisse väga palju raha, neil on väga ilus kodu, aga piirkonnas pole võrreldavaid tehinguid, mille järgi hinnata. Klient ootab, et investeeritud raha kajastub ka tema müüdava vara turuväärtuses, aga nii see kahjuks pole.“

Veel palusid saatekülalised tähele panna, et hindaja lähtub turuväärtusest ja see pole sama, mis pakkumishinnad portaalides. Remont ja siseviimistlus tõstavad korteri hinda, aga mitte tingimata samas vääringus, kui see maksma läks. „Kui keegi peaks korterisse paigaldama kullast WC-poti, siis pole lootust, et ta saab korterit müües selle raha tagasi,“ tõi Laur näiteks.

Kuula Uus Maa Kinnisvarasaadet Äripäeva raadio järelkuulamiskeskonnast

Hetkel kuum