Kristi Kool • 8 november 2019

Mida peab sisaldama äripinna üürileping?

„Kinnisvaratunni“ saates on seekord tähelepanu keskmes üürilepingud. Millised on ühes kaasaegses äripinna üürilepingus sisalduvad punktid ja mida ei tohi kindlasti kahe silma vahele jätta, rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade juhtiv maakler ja kliendisuhete juht Fred Linnukütt.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade juhtiv maakler ja kliendisuhete juht Fred Linnukütt Ärikinnisvara halduse konverentsil  Foto: Meeli Küttim

„Kinnisvaras räägime üürilepingutest, mitte rendilepingutest,“ kinnitas Fred Linnukütt saate alguses ühe olulise põhitõe. „On üürileandjad ja üürnikud. Rentimise jutt, mida turul jätkuvalt kohtab, pärineb ilmselt ajast, kui praegust võlaõigusseadust veel polnud,“ selgitas Fred Linnukütt. "Võlaõigusseadus sätestab, et rendileping on peamiselt põllumajanduslik leping, mida saab üles öelda vähemalt aastase etteteatamise tähtajaga ning selliselt, et leping lõpeb 1. aprill või 1. oktoober. Renditakse põllumaad. Rentnikul on õigus saada selle vilju ja rendilepingu juurde võivad kuulduda ka loomad, traktorid, muud töövahendid. Nii et kui põllumajandusliku ja metsamaa puhul räägime tõesti rendilepingutest, siis kinnisvaras kehtivad siiski üürilepingud."

Ta on näinud nii 2- kui ka 20-leheküljelisi ärikinnisvara üürilepinguid, olenevalt sellest, kui detailseks pooled minna tahavad. Mis on aga kindla peale olulised punktid? Kuula saadet!

Küsimusi esitab Kristi Kool.

Hetkel kuum