Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kärpija vs. värbaja: kriisiaja kogemused on kui öö ja päev
"Lavajuttude" saates mängime ette suure vestlusringi, kus on kahe poole tööandjad – esiteks need, kes pidid kriisi ajal ohtralt inimesi juurde värbama; teisalt need, kelle äritegevus oli tugevalt häiritud ja osa töötajaid tuli koondada.
Ain Hanschmidti (vasakul) suurosalusega firma Tallink ja Markus Villigu Bolt lähenesid kriisile erinevalt, kuna kriisis saadi lüüa erinevalt. Milliseid personaliotsuseid tuli teha, rääkisid Tallinki personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees ja Bolti personalipartner Laura Eelmaa Palga Päeva konverentsil.
Foto: Raul Mee/Kollaaž
Ettevõtted jagavad oma kriisiaja kogemust ja arutavad, kuidas ja millal olukord stabiliseerub – millal hakatakse uuesti värbama, millal hakkavad palgad uuesti tõusma, millal läheb koormus tagasi ja palju muud.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?