Artikkel
  • Jaga lugu:

    Eesti poliitkultuur on täpselt nii kõrge, kui kõrged on valijate ootused poliitikutele

    "Soraineni sageduse" saates oli külas Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liige Heiki Sibul (keskel) ning saatejuhid Kaupo Lepasepp (vasakul) ja Mario Sõrm. Foto: Erakogu

    Nii valijate kui ka ühiskonna ootused poliitikutele mõjutavad oluliselt poliitkultuuri, selgus saates ”Soraineni sagedus”.

    „Poliitkultuuris mängivad põhirolli teemad, mis toovad poliitikutele valimistel hääli, ehk see, mis on ühiskonna ootused poliitikutele. Üks prevaleeriv joon poliitkultuuris on materiaalsete väärtuste esiletõstmine – raha, edukus, majanduskasv. Nende väärtuste ja loosungite esiletoomisega võidetakse valimisi,“ arutles Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liige Heiki Sibul saates „Soraineni sagedus“.
    Kuni 1995. aastani räägiti rohkem suurtest ideaalidest. Siis hakati pakkuma esimesi „tasuta asju“. Näiteks lubas üks erakond kõigile pensionäridele maksta pensionilisa ja see tõi neile valimistel edu. Kui teised erakonnad nägid, et maksumaksja rahaga valijatele kosja minemine toimib, siis läksid nemadki sama teed, et hääli mitte kaotada. Peame valijatena vaatama peeglisse ja andma endale aru, et poliitkultuuri mõjutab tugevasti see, mida meie valijatena ootustena lauale paneme.
    Poliitkultuuri defineeritakse sageli poliitkultuurituse kaudu ning poliitkultuuril on omad tõusud ja mõõnad – oleme viimastel aastatel olnud languses ja nüüd varsti näeme, kas olukord stabiliseerub ja läheb ehk paremakski. Ümarama poliitkorrektse väljendusviisi taustal on hakanud eristuma reljeefne ja lihtsustav väljendusviis, mis on atraktiivne eriti noortele. Kui hakata sügavamalt analüüsima, siis selgub, et pakutavad lihtsad lahendused ei vii tegelikult keerulisi probleeme lahenduse suunas. Reljeefset kõneviisi ainult meelelahutuslikuna võtta ei pruugi olla hea mõte. Tasub ikka vaadata, mis on sõnade taga. Ümmargused vastused tulevad sageli sellest, et küsimustele on keeruline vastata või jääb teadmistest puudu.
    Eesti on väike ja meil on väike võimudistants – me tunnetame poliitkuid ühena meie seast. On erakonnad, kes otsivad lihtsama mõtteviisiga inimest ja püüavad oma sõnumid neile suunata. Ja see toob ka edu. Mõtlevam osa ühiskonnast vaatab aga ka pikemat perspektiivi ja otsib lahendusi keerulistele probleemidele, millele lihtsaid lahendusi ei ole.
    Mida annaks meie poliitkultuuri heaks ära teha? Ühiskonnaõpetus koolides võiks olla tugevam, et kasvatada noortes uudishimu ühiskondlike protsesside vastu. Näiteks Rootsi koolisüsteemis mängitakse valimisi läbi ja tegeletakse ühiskonnaõpetusega rohkem süvitsi. Lisaks, poliitikud võiksid mitte karta seista nende väärtuste eest, mida nad õigeks peavad, ning võidelda väärtuspõhise poliitkultuuri eest, annab Sibul nõu.
    Kohalike omavalitsuste valimiste eel arutlesid saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp „Soraineni sageduse“ saates Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikme Heiki Sibulaga, milline on Eesti poliitkultuur praegu ning mida saaks paremaks teha.
    Kuula saadet siit:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.