• Jaga lugu:

    Eesti poliitkultuur on täpselt nii kõrge, kui kõrged on valijate ootused poliitikutele

    "Soraineni sageduse" saates oli külas Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liige Heiki Sibul (keskel) ning saatejuhid Kaupo Lepasepp (vasakul) ja Mario Sõrm. Foto: Erakogu

    Nii valijate kui ka ühiskonna ootused poliitikutele mõjutavad oluliselt poliitkultuuri, selgus saates ”Soraineni sagedus”.

    „Poliitkultuuris mängivad põhirolli teemad, mis toovad poliitikutele valimistel hääli, ehk see, mis on ühiskonna ootused poliitikutele. Üks prevaleeriv joon poliitkultuuris on materiaalsete väärtuste esiletõstmine – raha, edukus, majanduskasv. Nende väärtuste ja loosungite esiletoomisega võidetakse valimisi,“ arutles Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liige Heiki Sibul saates „Soraineni sagedus“.
    Kuni 1995. aastani räägiti rohkem suurtest ideaalidest. Siis hakati pakkuma esimesi „tasuta asju“. Näiteks lubas üks erakond kõigile pensionäridele maksta pensionilisa ja see tõi neile valimistel edu. Kui teised erakonnad nägid, et maksumaksja rahaga valijatele kosja minemine toimib, siis läksid nemadki sama teed, et hääli mitte kaotada. Peame valijatena vaatama peeglisse ja andma endale aru, et poliitkultuuri mõjutab tugevasti see, mida meie valijatena ootustena lauale paneme.
    Poliitkultuuri defineeritakse sageli poliitkultuurituse kaudu ning poliitkultuuril on omad tõusud ja mõõnad – oleme viimastel aastatel olnud languses ja nüüd varsti näeme, kas olukord stabiliseerub ja läheb ehk paremakski. Ümarama poliitkorrektse väljendusviisi taustal on hakanud eristuma reljeefne ja lihtsustav väljendusviis, mis on atraktiivne eriti noortele. Kui hakata sügavamalt analüüsima, siis selgub, et pakutavad lihtsad lahendused ei vii tegelikult keerulisi probleeme lahenduse suunas. Reljeefset kõneviisi ainult meelelahutuslikuna võtta ei pruugi olla hea mõte. Tasub ikka vaadata, mis on sõnade taga. Ümmargused vastused tulevad sageli sellest, et küsimustele on keeruline vastata või jääb teadmistest puudu.
    Eesti on väike ja meil on väike võimudistants – me tunnetame poliitkuid ühena meie seast. On erakonnad, kes otsivad lihtsama mõtteviisiga inimest ja püüavad oma sõnumid neile suunata. Ja see toob ka edu. Mõtlevam osa ühiskonnast vaatab aga ka pikemat perspektiivi ja otsib lahendusi keerulistele probleemidele, millele lihtsaid lahendusi ei ole.
    Mida annaks meie poliitkultuuri heaks ära teha? Ühiskonnaõpetus koolides võiks olla tugevam, et kasvatada noortes uudishimu ühiskondlike protsesside vastu. Näiteks Rootsi koolisüsteemis mängitakse valimisi läbi ja tegeletakse ühiskonnaõpetusega rohkem süvitsi. Lisaks, poliitikud võiksid mitte karta seista nende väärtuste eest, mida nad õigeks peavad, ning võidelda väärtuspõhise poliitkultuuri eest, annab Sibul nõu.
    Kohalike omavalitsuste valimiste eel arutlesid saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp „Soraineni sageduse“ saates Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikme Heiki Sibulaga, milline on Eesti poliitkultuur praegu ning mida saaks paremaks teha.
    Kuula saadet siit:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.