Riik peab majandusarvestuse alused kiiresti korda seadma, sest inflatsiooni valearvestused lähevad otse ja kaude Eestile kalliks maksma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Näeme sageli, kuidas häälekas vähemus paneb vajalikke arenguid seisma ja oleme selle üle nurisenudki. Ent kui faktid osutavad vigadele, tuleb häält teha. Äripäev tunnustab Kaspar Oja ja ka teisi Eesti Panga ökonomiste, kes on juhtinud tähelepanu aastaid kestnud inflatsiooni ülehindamisele. Ka Äripäev on Eesti riigi majandusarvestuste aluste logisemisele korduvalt osutanud.
Töö täpsema elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika kallal käib, kirjutab statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski vastukajana Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja arvamusloole “Kuidas elektri hinna ülehindamine inflatsiooni võimendas”.
Elektri hinnatõusu omaaegne ülehindamine statistikas on märgatavalt paisutanud Eesti hinnataseme numbreid, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja nendib, et ehkki Eestis on toidukaupade hinnatõus Euroopa keskmisest kiirem, pole see ometi nii suur, kui statistikast paistab.
Ametlik hinnatõusu arvutamine on saanud kriitikat ühelt ja teiselt poolt. Statistikaametil on plaanis mitu suurt muudatust metoodikas, et inflatsiooni edaspidi paremini arvutada.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).