Internetirevolutsioon 30 aastat tagasi tõi kaasa kontseptsioonitõestuse lõksu ehk liigse optimismi faasi, kus ühtäkki tundus, et tehnoloogia ei täida piisavalt kiiresti lubadusi. Praegu oleme ka AI-ga nii-öelda pettumuste oru serval, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.

- Kolumnist Ardo Reinsalu.
- Foto: Liis Treimann
“See muudab kõike!”
“Suurim legaalne jõukuse looja ajaloos!”
“Inimkonna ajaloo suurim võrdsustav jõud!”
“Kasv pole lineaarne, vaid eksponentsiaalne!”
Võiks arvata, et tsitaadid pärinevad tänasest AI-buumist. Tegelikult olid need ülemaailmsete tehnoloogialiidrite väljaütlemised ligi 30 aastat tagasi, internetirevolutsiooni ajal, vahetult enne dot-com mulli lõhkemist. 1990ndate lõpus arvati, et internet muudab hetkega kogu ettevõtlust.
Investorid loopisid raha kõigesse, millel oli PowerPointi esitlus ja „dot.com“ lõpuga meeldejääv domeeninimi. Paar aastakümmet hiljem on internet meie maailma märkamatult, kuid põhjalikult ümber kujundanud. Muutused ületasid lõppkokkuvõttes esialgsed visioonid, kuigi need ei realiseerunud koheselt ega ilmselgelt. Kiirele kasvule järgnes pettumus, kontseptsioonitõestuse kriis, mulli lõhkemine ja seejärel pikaajaline väärtuse loomine.
Kui AI täna meie ärivestlustesse tungib, tunnen ma paratamatult tuttavat déja vu tunnet. Kas me langeme tehisaru kontseptsioonitõestuse lõksu (liigse optimismi faas, kus tehnoloogia lubadused ei realiseeru) ja pettume tulemuses enne, kui märkimisväärne kasu on loodud?
See on oluline teema, kuna globaalselt hakatakse üha enam tunnistama, et paljud AI-algatused ei ole esialgsele lubadusele päriselt vastanud. Mis omakorda on viinud tehisaru projektidest loobumiseni.
AI-projektide ebaõnnestumise põhjused
AI potentsiaal on tohutu, kuid reaalsus on kainestav. Hiljutised aruanded näitavad AI-projektide jahmatavaid ebaõnnestumisprotsente: Gartneri hinnangul jõuab vaid 30% AI algatustest pilootfaasist kaugemale, 70% kuni 85% ebaõnnestuvad. Veelgi enam – 2025. aastaks loobus 42% ettevõtetest enamikust AI-projektidest, võrreldes varasema 17%-ga. Ettevõtted soovivad hüpata AI-rongile, kuid vähesed suudavad säilitada hoogu pärast esialgset entusiasmi.
Mis põhjustab sellist kiiret, ent komistusterohket tehisaru kasutuselevõttu? Tehnoloogiaentusiasm mängib rolli, kuid tegelikud probleemid on sügavamad. Gartneri uuringud näitavad, et enamik AI-projektidest ebaõnnestuvad ebaselgete eesmärkide või äriga seostamatuse tõttu. Ka halva kvaliteediga andmed on tõsine takistus: tervelt 87% projektidest ei jõua tootmisse andmetega seotud probleemide tõttu.
“Ardo Reinsalu tehisarujutud” on uus autorirubriik, kus vaatluse all on tehisarutrendid ja -suundumused, kiiresti areneva valdkonnaga seotud võimalused ja riskid. Autor on ettevõtja, ajajuhtimise asjatundja, koolitaja ja tehisaru entusiast.
NB!
Rubriigi jälgimiseks sisesta Minu Äripäeva märksõna “Ardo Reinsalu tehisarujutud” või kliki
SIIA.
Hiljuti demonstreerisin oma meeskonnas AI võimekust valmistada ette koosoleku teemasid – tulemus oli suurepärane! Kuid kolleeg märkis, et temal sama lahendus ei toimiks, kuna tema varasemad koosolekuprotokollid ei ole piisavalt detailirohked.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kes poleks kuulnud tõdemust, et kullapalaviku ajal on kõige targem olla kirkade ja labidate müüja, selle asemel et ise kulda taga ajada. Kui selle pilguga buumivat kiibitööstust vaadata, tasuks omada Hollandi firmat ASML Holding.
Kui paljud Eesti ettevõtted veel kompavad, mida tehisintellekt neile võiks pakkuda, on Elisa Eesti rakendanud tehisaru juba aastaid ning saab praeguseks headest tulemustest kõneleda.
Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega.
Paljud Eesti tööstusettevõtted kasutavad juba praegu AI-põhiseid lahendusi, mis aitavad automatiseerida aeganõudvaid tööprotsesse, suurendada täpsust ja hoida kokku personaliressurssi. Tõstame esile kaks näidet Eesti ettevõtetest, kus tehisarust on olnud palju kasu.
See on müüt, et kestlik lahendus on kallis, rõhutab Põhja-Tallinnas kestlikku Hundipea linnajagu rajav Markus Hääl.