Eesti on hakanud Euroopa Komisjoni hinnangul kasutama liiga palju suunatud riigihankeid. Riigihangete asjatundja vandeadvokaat Kristina Laarmaa rääkis, et üldiselt on riigihangetega olukord hea, kuid tundub, et ametnikud on jäänud koroonapandeemia vabanduse varjus mugavustsooni.

- Kristina Laarmaa.
- Foto: Andras Kralla
Laarmaa selgitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et suunatud hankeid võib kasutada vaid väga piiratud ja ettenägematutel juhtudel, kuid praegu ei ole pandeemia kindlasti enam ettenägematu. Lisaks arutles ta, miks on Eestis palju ühe pakkujaga hankeid, ja selgitas, kuidas saada lahti alati odavaima pakkuja valimisest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti hankekultuur on pigem hea tervise juures, kuid seadusesätete täiendamist võiks siiski kaaluda, kirjutab advokaadibüroo Laarmaa vandeadvokaat Kristina Laarmaa Äripäeva essees.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.