Kristina Laarmaa: mis toimub Eesti suuremahuliste riigihangetega?

Eesti vajab keskmise sissetuleku lõksust pääsemiseks teadmistepõhist ja innovatsioonist kantud majandust, mis sõltuks enim inimressursist ja vähem loodusressursside mahukast tootmisest, kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm Äripäeva essees.

See, et Balti börsil käib väikese hulga rahatarkade inimeste omavaheline rahaliigutamine, on meelelahutuslikult meedial hea jälgida, ent reaalsusele otsa vaadates on meil siiski vähem investoreid, kui on võlgnikke, kelle pangakonto on kohtutäiturid arestinud, kirjutab investor Kristi Saare Äripäeva essees.

Euroopa Kohtu otsusega ei pruugi ärisaladus riigihankemenetluses enam jääda saladuseks, kirjutab vandeadvokaat Kristina Laarmaa.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.