Artikkel
  • Jaga lugu:

    Filmitööstus võiks Eestisse tuua miljoneid, takistuseks on puudulik rahastus

    Mario Sõrm (vasakult), Olivia Kranich, Ivo Felt ja Kaupo Lepasepp rääkisid saates filmitööstusest.Foto: Äripäev

    Filmindus on üks neist sektoritest, kus tänu heale taustsüsteemile ja valdkonna proffe koolitavale korralikule filmikoolile on Eestil hea võimalus teenida kopsakat tulu, kuid takistuseks on puudulik rahastus, nenditi seekord filmitööstusele keskendunud saates "Soraineni sagedus".

    Produtsent ja helirežissöör Ivo Felt tõi saates välja filminduse põhiprobleemi: "Filmitööstus töötab kahesuunaliselt – üks suund on Eesti filmid ja nende rahastamine ning teine pool on Eesti võttekohana välismaistele filmidele. Eriti kehvas seisus on just see teine suund puuduliku riikliku tagasimaksemeetme tõttu."
    Tagasimaksesüsteem töötab nii, et kui riiki tullakse tegema filmivõtteid, siis maksab riik osa rahast filmitegijatele tagasi. Tagasimakseid tehakse selleks, et meelitada filmivõtteid Eestisse – riigid konkureerivad sellel turul omavahel nagu mis tahes teiseski valdkonnas.
    "Meie tagasimaksesüsteem toimib küll kiiresti, selgelt ja väga läbipaistvalt, kuid murekoht on riigi kehtestatud põhjendamatu katus – 2 miljonit eurot aastas – mis on selgelt ebapiisav olnud juba aastaid. Tagasimakselae tõttu kaotame oma positsiooni filmiteenuste turul väga kiiresti,“ selgitas Felt probleemi iva.
    Filmitööstus toob riikidesse, sh Eestisse raha sisse miljonites. Meil on piisavalt kõrgel tasemel spetsialiste, et pakkuda välismaistele tegijatele filmivõtte teenust – heli, grimm, kostüüm, montaaž, animatsioon, režissöörid, operaatorid, näitlejad jne. Eestis makstakse meie spetsialistide palgad ja lisaks jääb meie majandusse ja võimendub siin suur hulk täiendavat raha, mille toovad sisse filmi tootmisega seotud sajad kuluartiklid, nt ostetakse filmivõteteks ehitusmaterjale ja kütust, pakutakse majutust ja toitlustust jne. Tagasimakselae kaotamine annaks Eestile teiste riikide, nt kas või Läti ja Leeduga võrreldes olulise konkurentsieelise, lisas Felt.
    Filmitegijatel tasub ennast kaitsta ka õiguslike karide eest. „Filmimaailmas on kõige suurem murekoht autoriõigused – kellel need tekivad, kuidas need üle antakse, kuidas produtsent õigused omandada saab ning kus ja kuidas filmi näidata tohib,“ loetles advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Olivia Kranich juristi peamiseid kokkupuutekohti filmikunstiga.
    „Läbi tuleb mõelda kõik nüansid, kuidas õigused filmi tootmise protsessis n-ö liiguvad – alates loost, mis filmi aluseks on, kuni filmis kasutatud muusikani. Läbi tuleb mõelda ka see, millise riigi õigust vaidluste korral kohaldatakse. Advokaadi ülesanne on koostada lepingud nii, et kõik nõutavad õigused läheksid vajalikus ulatuses üle. Keegi ei taha sellist olukorda, et valmis filmi näitamise keelab keegi, kes leiab, et film riivab tema õiguseid, olgu selleks näitleja, kes pole rahul sellega, kuidas tema töö ekraanil paistab; eluloofilmi puhul isik, kellest film räägib või mõne filmis esitatava teose autor."
    "Iga muusikateos; iga kunstiteos seinal; iga maja, mille näitamise suhtes võivad arhitektil olla autoriõigused – tuleb veenduda, et kõigi teoste näitamise õigused on olemas,“ selgitas Kranich advokaadi eeltöö detailsuse astet ja olulisust. Kõigi mõeldavate probleemide läbi kaalumine on massiivne töö ning kõik õigused tuleb omandada enne filmitegemise aktiivset algust, lisas ta.
    „Kustutaksin ära kehtiva tagasimakselae, suurendaksin oluliselt riiklikku finantseerimist ja ehitaksin lõpuks valmis filmistuudio,“ nimetas Ivo Felt kolme prioriteeti, mis Eesti filminduses esimesena ära tuleks teha, et tööstus saaks jõuliselt areneda.
    „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm filmimindusega seotud autoriõiguste ja filmikunsti rahastamise üle. Saatekülaliseks oli produtsent ja helirežissöör Ivo Felt ning advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Olivia Kranich. Olivia nõustab kliente mh intellektuaalse omandi õiguste, sh autoriõigustega seotud küsimustes ning on aidanud sõlmida lepinguid mitmete filmide valmimisel.
    Kuula saadet siit:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Ryanairi juht: odavlendude aeg on möödas
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.