Mida toob Eestile euroliidu tööstuspoliitika? Lisaks: kas grusiinidel pole tõepoolest Kremlist pääsu ning mis saab hinge vaakuvast teedeehitusest?

- Riigipea Xi Jinping on trüginud Hiina kapitali sisse nii Serbiasse kui ka euroliitu kuuluvasse Ungarisse. Brüsseli sõnul on lahendus sellele ohule ilmne.
- Foto: AP/Scanpix
Euroopa Liidu uus tööstuspoliitika vähendab konkurentsipiiranguid ja loob suuremad eeldused tõeliste tööstusgigantide tekkeks. Vähemasti selline on Euroopa Komisjoni plaan.
Ehkki euroliidu väikeriikides tekitab see perspektiiv kohatist kõhedust, rõhutab Komisjoni tööstuspoliitika asejuht Maive Rute, et alternatiive õieti pole.
"Kas meil Eestis oleks siis elu parem, kui sakslased või prantslased ei tee neid investeeringuid? Tahame, et investeeringud teeb siis Hiina?"
Rute sõnul on Euroopa Liidu konkurentsi- ja vabakaubandusreeglid pärit ajast, mil Euroopa oli maailma kese nii rahvaarvu kui ka majanduse suuruse poolest.
"Me peame aru saama, et mäng on vahepeal oluliselt muutunud. Me pole enam maailma kõige suurem turg," ütleb Rute. Ja just seepärast peavad saama ka Euroopa ettevõtted kasvada nii suureks nagu seda on USA ja Hiina megakorporatsioonid.
Saate teises pooles hoiatab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Gruusia pöördumine Kremli poole on üksnes süvenemas ja ka suurtest meeleavaldustest hoolimata ei paista, et rahva tahe suudaks seda kurssi muuta.
Teedeehitusettevõtte TREV-2 juht Sven Pertens kuulutab aga oma sektorile lõppu, kui riik tõepoolest lähiaastatel teedeehitusse piisavalt raha ei suuna.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Äripäeva arvamusliider: kas elu Eestis oleks parem, kui sakslaste-prantslaste asemel investeeriks Hiina?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Skeletoni ja Bolti kõrval maailmanimed