Kui linna hoonestusetihedus ei tule järele elanike vajadustele, transpordivõimalustele ja rahastajate ootustele, siis lähevad kõik investeeringud ning planeerimiskavad luhta, tõdesid Äripäeva arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestluspaneeli eksperdid.

- Metro Capitali juht Ain Kivisaar (moderaator), TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa, Hepsori juhatuse liige Henri Laks ja Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann.
- Foto: Raul Mee
“Maailma praktika näitab, et tihtipeale suurte linnamajanduslike ja sotsiaalmajanduslike otsuste suurimateks piduriteks on arhitektid,” sõnas Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann Äripäeva arhitektuuri ja arenduse konverentsil.
Ta tõi näiteks Helsingi, kus “... sisuliselt poliitiline tasand oli see, kes otsustas, et nüüd me hakkame päriselt linna tihendama, sest senine linn ei ole inimestele enam kättesaadav”. Selle linna autokesksus, kuivõrd ühitransporti ei jaksa nii suurde linna laiali lükata, on tupiktee, ütles ta. Liikuvusekulu leibkonna kohta läks liiga suureks.
Rahvastikuteaduse antav uuringuinfo ja prognoosid on siin oluliseks sisendiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oktoobris toimus Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverents ja selle käigus vestluspaneelis ”Aegsütikuga pomm või kullaauk: kinnisvaraarendaja rahvastikumuutuse ja asustusarengu tõmbetuules. Rahvastiku ja asustusstruktuur 10 aasta perspektiivis”.
Konverentsi paneelis räägivad Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann, TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa ja Hepsori juhatuse liige Henri Laks. Moderaator on Metro Capitali juht Ain Kivisaar.
Saatejuht on Siim Sultson.
Sotsiaalmajanduslike otsuste suurimateks piduriteks on arhitektid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Viimase aasta jooksul algatatud planeeringud on eesmärk menetleda 3 aasta jooksul.

Parema ühenduse võiks tulevikus luua lausa linnarong