• Sotsiaalrobotite üha laiem kasutamine toob kaasa uued ohud

    Kuigi maailmas võetakse üha enam kasutusele sotsiaalroboteid, mis aitavad inimesi erinevate tegevustega, pole alati lõpuni läbi mõeldud nendega seotud potentsiaalsed turvariskid, vahendab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.

    Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil
    Sotsiaalrobot on olemuselt autonoomne robot, mis suhtleb inimestega, järgides oma rolliga seotud sotsiaalset käitumist ja reegleid. Nii kasutatakse neid näiteks klienditeenindajatena, eakate abistamisel jne.
    Turvalahenduste looja Kaspersky teadlased avaldasid hiljuti aruande sotsiaalrobotite turvalisuse hetkeseisu kohta. Aruandes eeldatakse, et roboteid saab häkkida ning sellest tulenevalt uuriti nende võimalikke turvariske. Kokkuvõttes tuvastati robotite puhul kolm potentsiaalset riski: juurdepääsu saamine piiratud ruumidesse, tundliku teabe hankimine ja inimeste veenmine ohtlike tegevuste tegemiseks.
    Teadlased viisid läbi kolm sotsiaaltehnoloogilist ülesannet, et uurida, kas ja kuidas peavad täiskasvanud inimesed vastu ühe roboti sotsiaalsele survele. Selleks kasutati robotit, mille rinnale oli paigaldatud tahvelarvuti erineva teabe kuvamiseks ja kasutajate sisendi saamiseks.

    Kuidas mõjutasid robotid inimesi?

    Esimene uuring ehk Robot jälitamas hõlmas roboti paigutamist raamatukogu, tehnoloogiainkubaatori ja rahvusvahelise mikroelektroonika uurimisinstituudi hoone sissepääsu juurde. Vaatamata sellele, et nende asutuste töötajaile olid antud ranged juhised kedagi hoonesse mitte lasta, leiti, et koguni 40% inimestest lasi roboti turvatud alale.
    Uuringus Robotid tundlikku infot hankimas analüüsiti roboti võimet hankida andmeid sõbralikes vestlustes osalemise kaudu. Osalejad jäeti robotiga 15 minutiks üksi ja peaaegu kõik osalejad avaldasid robotile andmeid kiirusega üks infokild minutis.
    Kolmas uuring Robotid veenmas inimesi tegutsema hõlmas robotit inimtöö juhendajana, kus teadlased keskendusid turvanõuetega seotud toimingutele. Robot esitas inimestele nimekirja tegevustest, mille viimased pidid siis täide viima. Muuhulgas soovis robot, et inimene kuvaks talle suletud ümbriku sisu ja et inimene sisestaks arvutisse USB mälupulga. Uuringus osalejate jälgimisel tuvastati, et inimesed olid varmad roboti soovil arvutisse sisestama mälupulka, samas kui ainult üks osaleja keeldus robotile näitamast suletud ümbriku sisu.
    Üldine järeldus uuringust oli, et inimesed ei arvesta sellistel puhkudel tavaliselt turvariskidega ning arvavad, et robot on heatahtlik ja usaldusväärne. Seda muljet võimendab veelgi roboti sõbralik ja vähenõudlik välimus
    Originaalartikliga samal teemal saab tutvuda SIIN.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.