• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,28%6 215,78
  • DOW 300,11%44 543,12
  • Nasdaq 0,73%20 351,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,28%6 215,78
  • DOW 300,11%44 543,12
  • Nasdaq 0,73%20 351,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • ST
  • 21.06.21, 08:00

Coop muudab kaubandusvaldkonda rohelisemaks

Hoolimata sellest, mis on viimased 100+ aastat toimunud Eestis ja mujal maailmas, on Coopi ühistute kauplused püsivalt oma piirkondades tegutsenud. Kas ka järgmised 100 aastat nõnda läheb, sõltub sellest, kuidas me ühiskonnana keskkonna suhtes käitume. Rohetiigri pilootprogrammiga liitunud Coop on toidukaubanduse turuliidrina võtnud südameasjaks olla eestvedajaks oma valdkonna rohelisemaks muutmisel.
Coopi logistikakeskus saab suvel ligi 40% energiast päikesest
  • Coopi logistikakeskus saab suvel ligi 40% energiast päikesest
  • Foto: Arno Mikkor
Kõige keerulisem ükskõik millise väljakutse juures on esimese sammu tegemine. Otsus Rohetiigri algatusega liituda ei sündinud üleöö, vaid vajas selgitustööd juhtkonna ja nõukogu tasandil, sest oleme ju läbi aegade nagunii tegutsenud vaid parimate kavatsustega, mida tõestavad kasvõi päikesepaneelid Coopi logistikakeskuse ja mitmete kaupluste katustel.
Esimene oluline ja lõppkokkuvõttes ka suurim muutus leidiski organisatsioonis aset hetkel, kui otsustati pilootprogrammiga liituda, sest ühes sellega muutus ka mõttelaad, mille põhjal edasisi otsuseid langetama hakati – kuidas üks või teine tegevus keskkonda mõjutab ning kas on keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Kliendidki teevad üha enam ostuotsuseid lisaks hinnale ja kvaliteedile ka organisatsiooni teiste väärtuste põhjal, kui palju väärtustatakse keskkonda ja inimesi ning kas tegutsetakse jätkusuutlikult.
Usk ja lootus, et keegi tuleb ja ütleb täpselt, kuidas keskkonnasõbralikumalt tegutseda, oli ennatlik, sest kõik organisatsioonid on erinevad ja igaühel on lähtuvalt tegevusvaldkonnast lugematul hulgal võimalusi oma jalajälge vähendada. Absoluutselt igasugune tegevus avaldab mõju keskkonnale ning pilootprogrammi keerulisem osa oligi üles leida valdkonnad, milles oma organisatsioonis suurimat mõju saavutada.
Aasta jooksul oleme kohtunud ekspertidega, analüüsinud kõikvõimalikke tööprotsesse, osalenud erievates töötubades ja viinud neid läbi oma kolleegide hulgas, arvutanud keskkonnamõjusid jpm. Kokkuvõttes jõudsime viie peamise valdkonnani, kus meie organisatsioonil on kõige suuremad võimalused keskkonda oma tegevuse kaudu mõjutada – hoonete energiatõhusus, pakendite vähendamine, toidujäätmete vähendamine, kaupade vastutustundlik hankimine ning säästlik transport.
Transpordi puhul on potentsiaal muljetavaldav, sest ainuüksi uuemate autode kasutuselevõtmine võimaldab CO2 mahtu vähendada 20 protsenti, kuid üleminekul biogaasile on õhusaastet võimalik vähendada koguni kordades. Viimase kahe aasta jooksul on üle 10 Coopi kaupluse võtnud kasutusele päikeseenergia ning meie tarbijaühistud teevad aktiivselt koostööd oma piirkonna väiketootjatega, et müüdav kaup oleks võimalikult värske ning transpordijalajälg minimaalne.
Võimalusi kaubanduse rohelisemaks muutmisel on palju, mõni lühema ja teised pikema ajalise perspektiiviga, kuid oluline on rada, mida mööda oleme Coopis viimased aasta aega senisest teadlikumalt tänu Rohetiigri algatusele liikunud. Meie moto on viia elu edasi igas Eestimaa nurgas ning meid ümbritseva looduskeskkonna hoidmine on selle kõige alus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele