Artikkel
  • Andres Veske: varsti on loodusega tasakaalus majandustegevus konkurentsis püsimise eeldus

    Eesti majandus on teelahkmel. On neid, kes tahavad minna tagasi vanade majandusmudelite juurde, ning on neid, kes näevad rohepöördes võimalust uueks arenguhüppeks. Rohetiigri Akadeemia aitab vastata küsimustele, kuidas juhtida rohemuutusi ettevõtetes ja organisatsioonides.

    Selleks, et juhtida muutusi majanduses, on vaja esmalt muuta mõtteviisi ja mõista kasvu ja arengu erinevust. Need ei ole sünonüümid. Vaja on minna üle tasakaalus majandusele, mis seab esiplaanile looduse.

    Andres Veske
    Rohetiigri nõukogu esimees ja erasektori suuna juht
    On üsna vähe teada fakt, et Eesti kasutas sellel aastal oma loodusressursid ära juba 14. märtsiks (Earth Overshoot Day 2022). On selge, et meie majandusmudel ei ole sellisel moel jätkusuutlik, sest loodus on terviklik süsteem ja suletud süsteemist ei saa lõputult ressursse ammutada, ilma et sinna tagasi ei anna. Seetõttu peame liikuma loodusega tasakaalus majanduse suunas.
    Tasakaalus majanduse puhul looduskeskkond ei halvene, vaid paraneb. Sellega pareneb ka inimeste heaolu, tervis ja elukvaliteet. Tasakaalus majandus loob Eesti ühiskonnale konkurentsieelise, mis hiljem muutub majandustegevuse vältimatuks eelduseks kogu maailmas.

    Rohetiigri Akadeemia õpetab, kuidas rohemuutusi juhtida

    Oleme nelja Tallinna ülikooliga – TalTech, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Estonian Business School – pannud koostöös kokku programmi, mis annab hea ning silmaringi avardava sissejuhatuse globaalsest keskkonnaolukorrast ja majandussektorite keskkonnamõjust. Seejärel minnakse konkreetseks: iga ettevõte hindab ära oma keskkonnamõju ning valib välja ühe väljakutse, mida hakatakse lahendama. Selleks antakse osalejatele kätte juhtimise, protsessidisaini, turunduse ja kommunikatsiooni tööriistad. Kogu teekonna vältel on ettevõtetel abiks Eesti parimad eksperdid erinevatelt aladelt. Akadeemia lõpus on kõikidel palju selgem arusaam sellest, mis on just nende ettevõtte kõige suurem keskkonnamõju ja kuidas seda vähendada.
    Rohetiigri Akadeemia III lennule on registreerimine avatud! Vaata lisainfot siit >>

    Tutvu ka 2021. aastal Rohetiigri Akadeemia I lennu lõpetanud ettevõtete arengulugudega:

    Elmar Vaher, PPA peadirektor: “Rohetiiger andis meile tõuke küsida endalt, kuidas luua turvalisust nii, et me hoiaksime sellega ka ümbritsevat loodust. See küsimus langes viljakale pinnale. Politseinikel on loomuses aidata ning meil on suur mõju – sõidame ju iga aasta 20 miljonit kilomeetrit, prindime välja hektari metsa ja kanname läbi 6 tonni vormiriideid. Pilootprojektist saadud väe ja teadmiste põhjalt teeme kindlustundega otsuseid, et meie pikaajalised investeeringud, nagu näiteks uued hooned, või väiksemad sammud, nagu näiteks mesilased politseimaja katusel, töötaksid puhtama tuleviku ja turvalisema elukeskkonna nimel.”

    Katrin Tamm, AS Tere roheteemade vedaja: “Roheteemadel liigub väga palju informatsiooni ja sageli on keeruline selles infohulgas orienteeruda ning õigeid valikuid teha. Rohetiigri Akadeemia on olnud meile roheteekonna alustamisel suureks abiks. Oleme palju õppinud, saanud julgustust ja tuge, et viia läbi suuremaid muudatusi nii oma ettevõtte sees kui ka ühiskonnas laiemalt. Vähem tähtis ei ole muidugi ka saatusekaaslaste ehk teiste pilootorganisatsioonide arengut jälgida, nendega oma kogetut jagada ja neist inspiratsiooni saada.“

Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Krunt linna ääres – atraktiivne ainult kodu rajajale või ka investorile?
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.