Artikkel
  • Peamiseks väljakutseks avalike pilvelahenduste kasutamisel on kulude prognoosimine

    Pilveteenused on ajapikku võtnud olulise koha ettevõtete IT-eelarves. Ligi 80% ettevõtetest on valinud hübriidpilve lähenemise ehk kasutavad läbisegi avalikke ning privaatpilve lahendusi, kuid samas sageli tekib ettevõtetel probleeme pilveteenustega seotud kulude prognoosimisega. Samuti tuleb avalikke ja privaatpilvelahendusi kombineerides mõelda selle peale, et neid lahendusi toetav tehnoloogia oleks võimalikult ühtne ja lihtsalt hallatav, mis võib osutuda omaette väljakutseks.
    Suuremad ettevõtted kasutavad sageli mitut avalikku pilve. Eestis on nendeks peamiselt Amazon Web Services ning Microsoft Azure. Avalike pilvede kasutusele kuluvad summad on aastast aastasse kasvanud ning sageli juhtub ka nii, et eelarve prognoos on siiski väiksem kui tegelik kulu. Põhjuseks võib olla nii ebaefektiivne ressursikasutus kui ka ajas muutuvad vajadused.
    Peamised väljakutsed pilveteenuste puhul on ettevõttes kasutusel olevate rakenduste omavahelistest sõltuvustest aru saamine, rakenduste tehnilise teostatavuse analüüs ja muutuste elluviimise tegevusplaani koostamine. Sellest kõigest omakorda sõltub aga kogukulu täpsem prognoosimine, mis on muuhulgas aluseks ettevõtte andmete või workloadide majutuse asukoha valikul.
    Tihti on pilve kolimine teostatud n-ö laupäevakuna, mis tähendab, et paljudele asjadele hakatakse mõtlema alles siis, kui pilve liikumise protsess juba käib. Milliste rakenduste migratsioonidega esimesena alustada, kuidas neid teostada, kas piisab lihtsalt rakenduse oma keskkonnast pilve tõstmisest (lift & shift) või migratsioon sisaldab ka rakenduste ümberkirjutamist? Kõikidele nendele küsimustele tuleb vastused leida enne pilve kolimist. Oluline on mõelda ka selle peale, mis hakkab juhtuma peale pilve kolimist, kuid sageli unustatakse või ei osata hiljem tegeleda ressursside ja kulude kontrolli all hoidmisega ega ka nende optimeerimisega.
    Ära ei tohi unustada ka pilvega tegelevate spetsialistide oskusi ning nende vajadusi. Kui keskmise infrastruktuuri erinevatesse pilvedesse seadistamine on võrdlemisi lihtne, siis keerulisemad tegevused nõuavad tunduvalt kõrgemat kvalifikatsiooni ning seda ressurssi vähemalt kohalikul turul kahjuks napib.
    Lahenduseks võib olla privaatpilv
    Tänapäeva privaatpilvelahendused on nii palju edasi arenenud, et nende abil saab nautida kõiki avaliku pilve eeliseid. Privaatpilv on hästi turvatud ning samuti on selle oluliseks eeliseks ennustatavad kulud. Olenevalt ettevõtte profiilist ja vajadustest võib osutuda oluliseks ka geograafiline asukoht. Privaatpilve puhul asuvad serverid Eestis, mis tagab vajadusel minimaalse reageerimisaja.
    Privaatpilve on lihtne ehitada ning igas privaatpilves on mitu serverit, mis tagavad töökindluse tõrgete korral. Vajadusel saab privaatpilve hiljem lihtsasti laiendada.
    Telia kogemus näitab, et privaatpilvelahendus on piisavalt paindlik ja seda saavad edukalt kasutada erineva suurusega ettevõtted. Kui väiksematel piisab mõnest virtuaalmasinast, siis suuremad ettevõtted kasutavad tuhandeid kriitilise tähtsusega virtuaalmasinaid erinevates asukohtades üle Eesti.
    Kokkuvõtvalt võib öelda, et olenemata sellest, millise pilvelahenduse ettevõte lõpuks valib, peamised tähelepanu vajavad teemad on turvalisus, vajalik kompetents ning kulude võimalikult täpne prognoosimine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.